6. J. S. Bachi instrumentaalmuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! Tokaata d-moll- Meenutab Lübecki organisti Buxtehude improvisatsioonilist laadi tokaatasid, kuhu fuuga on vabalt sisse sulatatud ega eristu omaette vormiosana. 7. Mis on „Hästitempereeritud klaver“ ? Prelüüdide ja fuugade kogumik. 8. J. S. Bachi orkestrimuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! „Brandenburgi kontsertid“ Bachi loodud kuus kontserti, mis ta saatis Brandeburgi markkrahvile. Need kontserdid eeldavad väga ebatavalisi koosseise, osa neist on mitme solistiga soolokonotserdid 9. J. S. Bachi kammermuusikast ülevaade. Sellest on säilinud vaid väike osa ning enamus on loodud Köthenis. Tema kammermuusika teosed on nt:"Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst"
Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel valitses uuesti kõrgaadel, kuni ta poeg Karl XI 1672.aastal troonile astus. Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel. Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi kulutustest tuli nüüd katta maksudest, kuid aadlikud ei maksnud make oma suurtest valdustest. Hakati püüdma mitteaadlike toetuse, et läbi viia maade reduktsioon. Aastaid 1680-1700 on kutsutud
nova", Heinrich Schütz ,,Symphoniae sacrae", ,,Kleine geistliche Konzerte". 15. J. S. Bachi elukäik ja looming Bach (1685-1750) Sai esimesed muusikalised teadmised vennalt. Käis mitmes koolis. Jäi varakult orvuks, lapsest peale andekas. 2 naist ja 20 last, kellest 12 jäid ellu. Elu lõpul jäi silmaoperatsiooni tõttu pimedaks. Looming: 300 kirikukantaati, 20 ilmalikku kantaati, 5 passiooni, missa h-moll, 12 süiti, 6 brandeburgi, 6 motetti. 16. G. F. Händeli elukäik ja looming Händel (1685-1759) Isa habemeajaja. Lapsepõlves mängis mitut pilli. Jäi noorelt vaeslapseks. Hakkas varakult ise teenima. 18-aastaselt Hamburgis viiuldaja, hiljem helilooja ja interpreed. Õppis 22-aastaselt Itaalias. Kuulus juba eluajal, kuid jäi kolm korda pankrotti. Suri pimedana. Looming: 40 ooperit, 30 oratooriumi, 20 orelikontserdit, 6 concerto crosso't orkestrile
, Jõuluoratoorium, 6 peategelased motetti. antiikmaalimast, Instrumentaalmuusika süzees armu), üle : 30 oratooriumi Üle 40 oreliteose, (ingliskeelne tekst, 2,3häälsed edukad juba invetsioonid, Süidid, 6 eluajal, kesksel Brandeburgi kontserti, kohal Juudi rahva orkestrisüidid, kannatused), 18 viiulikontserdid, CGd, kontserdid klavessiinikontserdid. orelile ja orkestrile, orkestrisüidid
Bach (1685 -1750), sündis Eisenachis. 10-aastaselt jäi orvuks, teda kasvatas range vanem vend. Töötas laulukooris, sai kantori koha, töötas kaua Leipzigi toomkirikus. Kirjutas kantaate (talupoja-, kohvi-, küla-); vaimulikke passioone: Johannese, Matheuse; missasid: Missa h-moll. Kantaate üle 200, kogumik "Anna Magdalena Bach", polüfoonilist muusikat kõige rohkem, fuugad ja prelüüdid (32 prelüüdi ja fuugat). Kõik fuugad lõpevad mazooris ("Hästi tempereeritud klaver", "Brandeburgi kontsert", tantsusüite). Jäi pimedaks. Oli kaks korda abielus. AJALUGU Kuidas on tekkinud muusika, ja millistest allikatest pärinevad inimeste teadmised muusikast? Teadmised muusikast: kalju- ning muude jooniste põhjal, mis kujutavad muusika ja tantsuga seotud rituaale; kaevamistel leitud pillidest; kirjalikest allikatest. Esimesed muusikainstrumendid: Eri löökpillid; meso- ja neoliitikumist flöödi- ja
(pilt!) Peale külma sõda Ida- ja Lääne-Berliini rahvas taastasid värava üheskoos. Augud küll parandati, aga need olid nähtavad veel mitmeid aastaid. 1990. aastal renoveeriti hobuste kujuke. Täielikku renoveerimist alustati 21. detsembril 2000 ja maksis 6 miljonit eurot, see värav lõpuks avati 3. oktoobril 2002, millega tähistati Saksamaa ühinemise 12. aastapäeva. Brandenburgi värav hakkas sümboliseerima vabadust ja soovi ühendada Berliin. Alates sellest ajast, seisab Brandeburgi värav kui Euroopa maamärk, vaba ja avatuna keset Berliini linna. Ühel pool laiub Pariisi väljak ning teiselpool pärnadeallee. (pilt 1-2!) Praeguseks on Brandenburgi värav suletud autodele ning sellest on loodud autovaba tsoon. Lisaks on see ka üks kogunemispaikadest Berliinis, kuhu mahub veidi üle miljoni inimese, et vaadata lavastusi, pidutseda, võtta vastu uut aastat või vaadata suuri spordisündmusi otseülekandena suurelt ekraanilt. HUVITAV:
Parlamendi väed saavutasid ülekaalu. 1649. aastal kuningas Charles I hukati, teda süüdistati türannias ja riigi reetmises. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Saksamaa Saksamaa oli killustatud riik, koosnes arvukatest vürstiriikidest. Saksa vürstiriigid ajasid iseseisvat välispoliitikat, neil olid oma relvajõud, traditsiooniliselt Habsburgide suguvõsast pärit keisrid ei suutnud luua oma täitevvõimu asutusi. Brandeburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta edendas põllumajandust, ehitas kanaleid, kehtestas kaitsetolle konkurentsi piiramiseks, värbas oskustöölisteks prantsuse hugenotte, pani aluse armeele. 4.Mis on renessanss?Nimeta renessansile iseloomulikke jooni. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos, renessanss tuli prantsuse sõnast reinaissance, mis tähendas taassündi. Ajastut
suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli eelkõige suutmatus luua täitvvõimu asutusi. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. 3. Linnade kuuria moodustasid 51 vaba- ja riigilinnast. 1415. sai Nürnbergi linnusekrahv kuurvürsti tiitli. Nii tekkis Brandeburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin . Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Willhelm (1640-1688), kes on läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst. Madalmaade eeskujul arendas ta põllumjanadust, eeskätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisevõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele, konkurentsi piiramiseks rakendas aga kaitsetolle. Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus Friedrich Wilhelm riiki u 20 000 prantsuse
Vahekord keisriga oli erinev, Alates 1633.a istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Kohal olid vaid võimukandjate saadikud. Nad said õiguse 12 ° Sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat ° Pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks Riigipäeva ülesandeks jäi ka käsitöönduse korraldamine. Suveräänsusõiguste andmisega hakkasid esile kerkime Saksamaa, Brandeburg, Baieri jt. Brandeburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Brandeburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm (Suur kuurvürst). Majanduslikult toetas põllumajandust, kindlustas manufaktuure (20 000 hugenotti). Riigi rahvusvahelist kaalu tõstis suure ja hea väljaõppega armee loomine. (1675. Rootsi vägede purustamine) Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740
annaabi.ee 
