inimene mediteerides teadvustab oma keha, tundeid, meeleolu ja sisimad nähtused. tuleb õppida vaatama asju nende enese pärast,ilma oma eelistuste ja soovideta, nendega samastudes.Sansaara tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda.Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda – see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine.See mõiste tähistab teadvuse kõrgemat seisundit,kuhu jõutakse kaheksaosalie teekaudu.Budismis on ka Brahmaseisund mis on oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus.Budistlik põrgu on õnne puudumine. Põhiliselt jagatakse põrgud kaheksaks külmaks ja kaheksaks kuumaks põrguks. Külmad põrgud asuvad maailma äärtel
AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid: · Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama. · Analüüsiv vaatlus inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele ta keskendub; eesmärk on jõua arusaamale, et asjadel polegi olemas ühtegi kindlat omadust, ainult tühjus. Brahmaseisund eetiliste väärtuste koondnimetus: - kaastunne - sõbralikkus (,,maitri" ennastsalgav armastus) - rõõm - võrdne suhtumine Sangha Sangha e. kogudus jaguneb kaheks: 1. ilmikud tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki
võib pidada reformide peaarhitektiks. · isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele Kalvinism · Kolm kalliskivi Protestantlik usuvool. · Meeleharjutused: Meelerahu, Analüüsiv vaatlus, Brahmaseisund, Kaastunne Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. · Buddha õpetus on suuline Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks Islamism e. terroristi usk (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. · Usuvad: Inglitesse, ühte ja ainsasse jumalasse,
rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette (1). 10. Analüüsiv vaatlus 7 Analüüsiva vaatluse abil aga uuritakse seda objekti põhjalikult. Objekti analüüsides jõutakse selle omaoleku tühjuseni. Analüüsi eesmärk on mõista, et nähtustel puudub ise ehk püsiv omaolek, et kõik seadmused on tühjad (1). 11. Brahmaseisund Brahmaseisund on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus (1). Kaastunne tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite
Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette. Analüüsiv vaatlus Analüüsiva vaatluse (skr vipayan) abil aga uuritakse seda objekti põhjalikult. Objekti analüüsides jõutakse selle omaoleku tühjuseni. Analüüsi eesmärk on mõista, et nähtustel puudub ise ehk püsiv omaolek, et kõik seadmused on tühjad. Brahmaseisund Brahmaseisund (skr. brahmavihra) on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus. Kaastunne (skr. karua)) tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste
Ei tapa ühtegi elusolendit. | 2. Ei võta midagi, mis pole mulle antud. | 3. Hoidun kõlvatust elust. | 4. Ei valeta iial. | 5. Ei tarvita joovastavaid jooke. | 6. Ei söö keelatud aegadel. | 7. Ei tantsi, ei laula, ei mängi pille, ega osale näitemängudes. | 8. Ei kanna ehteid, kasuta lõhnaaineid. | 9. Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. | 10. Ei võta vastu kulda ega hõbedat. | · Bhiksu kerjus · Brahmaseisund: hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu, võrdset suhtumist. · Pagood budistlik pühamu. Budismi peasuunad · Budismil on umbes 500 000 000 järgijat. · Saj eKr jagunes budism kaheks (peale Buddha surma). · Kaks suuremat voolu budismis on Hinajaana ja Mahajaana. · Tiibeti budism lamaism. Hinajaana ehk 'kitsas tee' ehk Theravaada · Nirvaana on võimalik ainult munkadele, aga kõik ei pruugi sinnani jõuda. · Tripitaka - Budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa
Valitseja - Horoskoop sünni ajal tehti sündinud suurmees 4 elumärki: o Vanur o Haige o Surnud o Erak - Kiusati jäi kindlaks oma teele - Rändõpetaja enne Buddhaks saamist Järgijad (tuhdandeid) - Saakjamuni (sama inimene, aga tema sünninimi see mis eespool kirjas) Virgunu = Buddha o 35.aastaselt - Brahmaseisund kõlbelise kategooria üldnimetus Kaastunne Sõbralikkus Rõõm Võrdne suhtumine SÜMBOLID: · Jalajälg - Seaduserattad · Kuu · Seaduserattad BUDDHAD: · täielikud budad (Buddha) - õpetavad seda, mida nad teavad · õpilasbudad - järgides õpetusi · erakbudad - ei õpeta edasi mitte midagi - taevased buddhad ÕPETUS:
Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette. Analüüsiv vaatlus Analüüsiva vaatluse (skr vipayan) abil aga uuritakse seda objekti põhjalikult. Objekti analüüsides jõutakse selle omaoleku tühjuseni. Analüüsi eesmärk on mõista, et nähtustel puudub ise ehk püsiv omaolek, et kõik seadmused on tühjad. Brahmaseisund Brahmaseisund (skr brahmavihra) on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus. Kaastunne (skr karun.) tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite
annaabi.ee 
