Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse. Et Friedrich resideeris jätkuvalt Sitsiilia kuningriigis, jäi tema võim Saksamaal aga ka seejärel ebakindlaks. Otto toetajaskond siiski vähenes ning 1215. aastal krooniti Friedrich uuesti. Et Otto sai Bouvines' lahingus lüüa, siis seekord õnnestus Friedrichil ka tegelik võim Saksamaa üle saada. 1220. aastal krooniti ta ka keisriks. Kuigi Friedrichi valdused paiknesid peamiselt Saksamaal, veetis ta seal vähe aega. Juba 1220. aastal lasi ta oma poja Heinrichi Saksa kuningaks kroonida ning siirdus tagasi Sitsiiliasse. Uuesti saabus ta Saksamaale alles 1236. aastal ning lahkus sealt aasta hiljem, viibides seejärel kuni surmani Lõuna-Itaalias.
OttoIV-keskvõimnõrgenes-mõrvati Otto IV (valitses 1198-1215)Ainuke Welfist keiser. 1198-1208 kodusõda. 1201 loobus õigustest läänist ära lõigatud aladele. 1209 vallutas Rooma ja krooniti keisriks. Seejärel loobus ta Wormsi konkordaadist, mistõttu pan paavst ta 1210. aastal kirikuvande alla. Saksamaa kuningaks valiti Sitsiilia kuningas Friedrich II ning algas taas kodusõda Saksamaal. 1213 kinnitas paavstile 1201 ja 1209 tehtud järeleandmisi. 1214 kaotas Bouvines lahingu (vt. allpool). Welfiainuskeiser-Roomavallutas-loobusWormsist-kirikuvanne-kodusõda-kaotas Bouvinesi Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. saj. üritati allutada Läänemere lõunarannikut. 1180-1219 hõivati Pommeri, Väike-Pommeri, Holstein ja Põhja-Eesti. Samuti oli Läänemere kaubandus skandinaavlaste käes. 1227 sai Taani kuningas Valdemar II Võitja Põhja-Saksa aadlike liiga käest lüüa ja need valdused kaotati.
William I Vallutaja (surm 1087) ja Normandia dünastia. Pani aluse normannide dünastiale Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit. Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks. Magna Carta (Suur Vabadustekiri): John Maata (1199-1216) valitsusaeg. 1204 kaotas Inglismaa (John) sõja käigus Normandia. Bouvines’ lahing 1214 - üritas Normandiat tagasi saada, kuid sai Prantsuse kuningalt Philippe II Augustuselt ka siis lüüa. Peale seda oli reaalne oht et Inglismaa kaotab end üldse Prantsusmaale. Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207 keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi (paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks nimetamast. Lepituseks andis ta kõik kuninga valdused Inglismaal paavstile. Jäi maatuks. Maad andis tagasi rendile talle
Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend. Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt. Philippe mõrvatakse paavsti algatusel, Otto IV saab paavsti toel trooni (sõltub täielikult Innocentius III-st)
Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend ja Friedrich Barbarossa poeg./Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt. Philippe mõrvatakse paavsti algatusel, Otto IV saab paavsti toel trooni (sõltub täielikult Innocentius III-st)
castle where the king was held, Blondel heard the song repeated from a window. Blondel the Minstrel recognized the voice of King Richard. From the window Richard told him to let the English people and the people of Europe know where he was prisoned, and Blondel the minstrel immediately went upon his mission. *John Lackland and Magna Carta 1215 After king John surrendered to the Pope and was again defeated by France in the Battle of Bouvines, the disastrous failure of John's foreign policies and military weaknesses became clear to all. The powerful barons demanded a written guarantee of good law. After negotiations with the barons, King John came to terms and signed Magna Carta. Magna Carta is the charter of liberties granted by King John in 1215. It is considered as the earliest of the great constitutional documents and mapped the limits of royal and baronial authority more precisely than ever before. Magna Carte became a
annaabi.ee 
