kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit. PIRETI KIVI - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. VILSANDI RAHVUSPARK - 14. augustil 1910
KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus) (Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778) *1726-1727.a. K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest: sisaldab taimede süsteemi illustreerivaid jooniseid, õie ehituse skeeme I I töö " Sissejuhatus taimede kihlumisse": taimede seksuaalelust (õite tolmukate, emakate tähtsus ja ülesanne) ( trükiti Uppsalas alles 1908.a.) *1732.a. Ekspeditsioon Lapimaale " Lühike Lapimaa floora" *1733.a. "Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest" Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad....), jagas taimed rühmadesse suguorganite (õie kuju ja ehituse) järgi; ( praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jäänud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n. Homo Sapiens, Linné pandud ladinakeelsetele liiginimedele on ka tänapäeval lõppu lisatud L.´ ) Kujundas arusaama taime- ja loomaliigi ühtsusest ja arengust
Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus). Välja sai jäetud küll puu otsas kasvavad viljad, kuid mille tarvitamine sarnaneb pigem köögiviljaga (nt avokaado). Puuviljad ja marjad Puuvili on ajalooliselt kujunenud mõiste, mis ei ole piiritletav üheste botaaniliste mõistete kaudu. Kõige olulisem on, et vili, koguvili, liitvili või vilikond on värskelt söödav ja enamasti ka mahlakas (pähklite puhul kuiv) ja taim on mitmeaastane. Nende töötlemisvõimalused ja kasutusviisid on väga mitmekesised. (Kalju,K. 2007:9) Puuviljad on väga tähtis toit ning nüüdisaja maailmakaubanduses on neil eriti suur osakaal. On arvutatud, et kolmekümnest kõige tähtsamast toidutaimest seitse on puuviljad. Puuviljade mitmekesisus on erakordselt suur
..12°, mitte üle 1 kuu. Munatooted on munapulber (kogumuna-, rebu- ja munavalgepulber), omletipulber ja külmutatud munamass. 5. KÖÖGIVILJAD JA SEENED NING TOOTED NEIST Köögiviljad on inimese elus suure tähtsusega, sisaldades rikkalikult vitamiine, eriti C- vitamiini ja mineraalaineid, mille poolest nad ületavad kõiki teisi toiduaineid, peale puuviljade ja marjade. Nad on seedimist soodustava toimega, madala kalorsusega ja raviomadustega. Köögiviljad jagunevad botaaniliste tunnuste järgi sugukondadeks. Eestis kasvatatavad köögiviljad, umbes 30 liiki, jagunevad peamiselt 9-sse sugukonda: ristõielised (kapsas, kaalikas, mädarõigas, naeris, redis, rõigas), sarikalised (porgand, petersell, seller, pastinaak, till), maltsalised (peet, spinat), maavitsalised (kartul, tomat, paprika), liilialised (sibul, küüslauk, murulauk, porrulauk, spargel, liblikõielised (aedhernes, aeduba), kõrvitsalised (kõrvits, kurk), korvõielised (salat, maapirn, artisokk) ja
Kultuuridel või kultuurirühmadel on kindel järjestus ning neid kasvatatakse ajaliselt ja paigutuslikult püsivas rotatsioonis Eraldi planeeritakse: põllukülvikorrad (teraviljad, õli- ja rühvelkultuurid, kaunviljad, põldhein kuni 3 aastat jms) spetsiaalsed külvikorrad (köögivili, seemnekasvatus) rohumaade külvikorrad (pikaajalised rohumaad) Külvikorra tunnused kestus on 5-7 aastat kultuuride mitmekesisus üksteise järele paigutatakse erinevate botaaniliste omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid külvikorras peavad olema liblikõielised taimed külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head eelviljad 1
Kasutusel olevad tai- mede, seente ja limaseente perekondade korrektsed nimed koos kommentaari- dega on toodud teoses W. Greuter et al., NCU-3. Names in current use for extant plant genera. Königstein, 1993. Taimede geograafilise leviku regioo- nide, nende nimetuste ja nimelühendite standard on avaldatud broshüüris S. Hollis & R.K. Brummitt, World geographical scheme for recording plant dis- tributions. Pittsburgh, 1992. Liigikirjelduste koostamise standardprogram- miks on botaaniliste andmebaaside rahvusvahelise töörühma poolt kinnitatud juba mainitud DELTA. 13.4. Andmebaasid tuleb tavaliselt igal süstemaatikul endal vastavalt vajadusele luua. Personaalarvuteile sobivaimad süsteemid on praegu FoxPro ja (paremate arvutite puhul) ACCESS. Taksonoomiliste andmebaaside tegemisel tuleks kohe ette näha nende polüfunktsionaalsus: sama eksemplaride kohta koostatud andmebaas peaks võimaldama etikettide printimist, tunnuste kodee-
rolli. Hiljem see seisukoht muutus ja iseenesest oli just see osa keskaegses aias seemneks, millest renessansi kujundatud aed kasvama hakkas. Ürdiaed ja kõrghaljastusega aiaosa on need keskaja aia osad, mis renessansi aiakunstis elama jäid ning moodustasid seal regulaarse arhitektuurilise terviku. BOTAANIKAAIAD. Keskaja lõpus (ca 14. saj) hakkasid tekkima botaanikaaiad. Suuremates linnades arendasid aiakunsti peamiselt jõukad, botaaniliste huvidega kodanikud, tihti õpetlased, kaupmehed ja arstid. Üldise, renessansiajastule omase huvi tekkimine teadmiste ja võõramaiste asjade vastu tingis nii ülikoolide loomise kui botaanikaaedade rajamise nende juurde. See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati
annaabi.ee 
