Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga).
biosfääri jälgimise aladel. Majandustegevuse eesmärk säilitada metsasid, nii et neis toimuks loomulik kasvamine. Metsade raiet, välja arvatud looduskaitsealade seaduses ja loodusreservaatide määrustes toodud juhtudel, läbi ei viida. II rühm erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala, metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras
Tuhasus, % 3,7 2,9 2,7 1,4 2,7 2,2 Varu, milj. t 10,65 2,14 4,24 9,12 18,2 27,35 [] MURAKA KAITSEALA Osa praegusest Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui asutati kotkaste kaitseks Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi aga Muraka raba botaanilis- zooloogiline keeluala. 1981. aastal haarati enamus soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala, mille pindalaks on 13059ha. [] 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimestel on keelatud minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse 1. veebruarist kuni 30
Ei ole kaitsekorralduskava. Rabasaar Meenikunno rabas. Meenikunno raba serv 7 HIIUMAA LAIDUDE MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 "Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis" looduskaitse alla võetud Väinamere laidude botaanilis-ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala "Aegviidu Nelijärve" ümbernimetamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. 2. Asukoht.
Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid. Eesti läänepoolne osa koos läänesaartega on liigirikkam ja mitmekesisem, millepõhjustab merelisem kliima ja karbonaatne aluspõhi. Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda
Mõne aasta eest alustati Soomaa rahvuspargis asuva Kuresoo raba taastamist. Soode kaitsmiseks suletakse seal olevad kraavid tammidega. Nii hakkab veetase aeglaselt tõusma ning taastub taimedele vajalik liigniiskus. Rabaservades raiutakse maha seal kasvama hakanud mets. Mõnele mahajäetud turbaväljale proovitakse turbasamblaid istutada. Selle tulemusena hakkab moodustuma uus turbakiht. 142. Taimestik ja taimkate. Eesti asend floristilises, geobotaanilistes ja botaanilis- geograafilistes liigestustes ning rajoneering. Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid. Eesti läänepoolne osa koos läänesaartega on liigirikkam ja mitmekesisem, millepõhjustab merelisem kliima ja karbonaatne aluspõhi.