sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. St kui erinevate elektronide kvantarvud n, l, ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Veidrus mikromaailmast: Pauli printsiip kehtib ainult poolearvulise spinniga osakestele (fermionidele), nagu elektronid. Ta ei kehti aga täisarvulise spinniga osakestele (bosonitele). Üldine väide keeluprintsiibist Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Rangemalt väljendatuna tähendab see, et identsete fermionide süsteemi lainefunktsioon on osakeste vahetamise suhtes antisümmeetriline (sümmeetria puudumine). Fermionid ja bosonid Tõrjutusprintsiibile alluvad fermionid ning neid kirjeldab Fermi- Diraci statistika. Täisarvulise spinniga osakesed ehk bosonid
elektronidel. Igal laenguga leptonil on neutraalne (st elektrilaenguta) partner – neutriino (vastavalt elektron-, müü- ja tauneutriino), mis seniste andmete kohaselt on massita. Kõigil leptonitel on neile vastav antilepton. Antiosakese mass on täpselt võrdne osakese omaga, kõik kvantarvud on antiosakesel vastasmärgilised. Bosonid Bosonid on täisarvulise spinniga (s = 0, 1, 2, ...) Bose-Einsteini statistikale alluvad osakesed. Erinevalt fermionidest ei kehti bosonitele Pauli keeluprintsiip, seega võib igas kvantolekus olla korraga suvaline arv bosoneid. Bosonite hulka kuuluvad vastastikmõjude ülekandjad (footon, graviton, gluuon, nõrgad vahebosonid), mesonid, paaris massiarvuga tuumad (nt heelium-4) Footon Footon on elektromagnetilist interaktsiooni vahendav stabiilne osake. Footon on tõeliselt neutraalne elementaarosake, mille seisumass on 0 (footon eksisteerib ainult valguse kiirusega liikudes) ja spinn 1. Gluuon
tasased. Siit oli loomulik üle minna üldistustele, supersümmeetria rakendamisele kõveras ruumis. See andis rea supergravitatsiooniks nimetatavaid teooriaid, millest igaühes on erineval määral supersümmeetriat. Üks supersümmeetriast tulenevaid järeldusi on see, et igal väljal või osakesel peab olema nn. superpartner, mille spinn on osakese 1/2 võrra suurem või väiksem (joon. 2.6). Täisarvulise spinniga (0, 1, 2 jne.) osakestele bosonitele vastavate väljade põhiolekute energia on positiivne. Seevastu, poolarvulise spinniga (1/2, 3/2 jne.) osakestele fermionidele- vastavate väljade põhiolekute energia on negatiivne. Et bosoneid ja fermione on võrdne arv, koonduvad supergravitatsiooniteooriates suurimad lõpmatused vastastikku, kuid on ka võimalus, et jäid üle väiksemad, kuid siiski lõpmatud hulgad. Selle arvutuseks kuluks korralikul tudengil kakssada aastat
suundadest. tasased. Siit oli loomulik üle minna üldistustele, supersümmeetria rakendamisele kõveras ruumis. See andis rea supergravitatsiooniks nimetatavaid teooriaid, millest igaühes on erineval määral supersümmeetriat. Üks supersümmeetriast tulenevaid järeldusi on see, et igal väljal või osakesel peab olema nn. superpartner, mille spinn on osakese 1/2 võrra suurem või väiksem (joon. 2.6). Täisarvulise spinniga (0, 1, 2 jne.) osakestele bosonitele vastavate väljade põhiolekute energia on positiivne. Seevastu, poolarvulise spinniga (1/2, 3/2 jne.) osakestele fermionidele- vastavate väljade põhiolekute energia on negatiivne. Et bosoneid ja fermione on võrdne arv, koonduvad supergravitatsiooniteooriates suurimad lõpmatused vastastikku, kuid on ka võimalus, et jäid üle väiksemad, kuid siiski lõpmatud hulgad. Selle arvutuseks kuluks korralikul tudengil kakssada aastat
Sellele keelule alluvad 1/2 spinniga aineosakesed. Seepärast ei saa aineosakesed koonduda olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk omaimpulsimomendid ) on poolarvulised näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt. Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed näiteks footonid, mesonid jt. Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Kuid eelnevalt oli juba märgitud seda, et aine ja väli on mateeria põhivormid, kuid aeg ja ruum on mateeria eksisteerimise põhivormid. See tähendab ka seda, et aja ( ja seega ruumi ) mitteolemasolu korral ei ole olemas ka mateeriat ennast. See tähendab seda, et ei ole olemas ka Universumit, sest selle põhilisteks eksisteerimisvormideks on aegruum ja mateeria. Nähtava Universumi olemasolu on illusioon. Kui Universumi liikumine on illusioon ( ehk seda pole
Sellele keelule alluvad 1/2 spinniga aineosakesed. Seepärast ei saa aineosakesed koonduda olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk omaimpulsimomendid ) on poolarvulised näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt. Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed näiteks footonid, mesonid jt. Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Kuid eelnevalt oli juba märgitud seda, et aine ja väli on mateeria põhivormid, kuid aeg ja ruum on mateeria eksisteerimise põhivormid. See tähendab ka seda, et aja ( ja seega ruumi ) mitteolemasolu korral ei ole olemas ka mateeriat ennast. See tähendab seda, et ei ole olemas ka Universumit, sest selle põhilisteks eksisteerimisvormideks on aegruum ja mateeria. Nähtava Universumi olemasolu on illusioon. Kui Universumi liikumine on illusioon ( ehk seda pole
Sellele keelule alluvad 1/2 spinniga aineosakesed. Seepärast ei saa aineosakesed koonduda olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk omaimpulsimomendid ) on poolarvulised – näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt. Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed – näiteks footonid, mesonid jt. Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Kuid eelnevalt oli juba märgitud seda, et aine ja väli on mateeria põhivormid, kuid aeg ja ruum on mateeria eksisteerimise põhivormid. See tähendab ka seda, et aja ( ja seega ruumi ) mitteolemasolu korral ei ole olemas ka mateeriat ennast. See tähendab seda, et ei ole olemas ka Universumit, sest selle põhilisteks eksisteerimisvormideks on aegruum ja mateeria. Nähtava Universumi olemasolu on illusioon. Kui Universumi liikumine on illusioon ( ehk seda pole
annaabi.ee 
