Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. b. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikutega lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baasil karbiidkermised, näiteks WC- Co ja WC-TiC-Co. 5. Freesimine
ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liialt suur, et tungida metalli kristallivõresse, ja seega nad asendavad nad ainult metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või siis valentselt seotud. Selle tõttu on boriidide struktuur keerulisem . Boriide saadakse elementide sünteesimisel vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel või siis kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest üpriski sarnased boriididele. Nad on head soojus ja elektrijuhid ja on happe ja ka leelise kindlad
viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse laialdaselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN, BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned
3.2 Paindetugevus 52 3.3 Purunemissitkus 59 3.4 Erosioonikindlus 60 3.5. Abrasiivkulumine 61 3.6 Hõõrdekulumine 63 4. Kermiste kasutamine 66 4.1. WC-Co kermised 66 4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3.Cr3C2-baasil kermised 67 4.4. Boriidide baasil kermised 67 Soovitatav kirjandus 68 3 SISSEJUHATUS Kôvasulamid e. kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kôvadest ja hab- rastest rasksulava ühendi osakestest (karbiidid, karbonitriidid, boriidid) ning suhteliselt plastilisest ja pehmest Fe-grupi metallist (Fe,Co,Ni), mis ümbritseb või seob kôvu
Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °C´ni
..65 deformatsioonid, ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. 600...650 °C. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste Kermis on rasksulavate suure kõvadusega metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel vaid pulbermetallurgilisel teel valmistatud tükikestena eralduv murdelaast. komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 41. Lõikekiiruse valem treimisel 1350 °C). Pealiikumise kiirus e
Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega - keemilised (söövitamine), keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et - elektrilised (elektrierosioontöötlemine), tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid - füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja asendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad ioonkiirega töötlemine). boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem 27.Metallurgia (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased Eristatakse: boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab happe- ja leelisekindlus
tooriku hõõrdumisel vastu lõikeriista tahku. 30. Terikumaterjalid Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, sealhulgas pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62-65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600-650 °C. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide. Alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850-1350 °C). 31. Pinnetega kermised Tänapäevane lõikurimaterjalide nomenklatuur on lai ja hõlmab kiirlõiketeraseid, karbiidkermiseid, pinnatud kermiseid, oksiidkermiseid, kuubilist boornitriidi, tehis- ja looduslikku teemanti. Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, seal hulgas pinnatud kermised.
mitteoksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2). Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: - metallkomposiitmaterjalid (MKM), ka disepersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid. - Plastkomposiitmaterjalid (PKM) - Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) - Süsinikkomposiitmaterjalid (SKM) c)Kermis Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. (Kokkuvõttev seletus allolevast kermiste seletusest). Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse rasksulavaid suure kõvadusega oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena.
Boori aatom on liiga suur, et Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koos- asendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad tise ja kasutusalade järgi. boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valent- Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnoke- selt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keeru- raamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja sega- lisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, töö- Boriide saadakse elementide sünteesil vaaku- riista- ja elektrokeraamika. mis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning Tehnokeraamilised materjalid koosnevad kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise
PAFM on struktuurilt komposiitmaterjalid. Nad koosnevad: - alus- e. phimetallist, - tahkeist määrdeist, - tugevdavaist lisandeist, - vedelast määrdeist. Alusmaterjalina kasutatakse pulbermaterjalist antifriktsioonmaterjalide (PAFM) valmistamiseks philiselt rauda ja vaske vi nende sulameid (joon.1). Eriotstarbeliselt on kasutusel antifriktsioonmaterjalid alumiiniumi, nikli, koobalti, volframi, molübdeeni, titaani ja nende sulamite baasil, samuti oksiidide, karbiidide ja boriidide baasil. Alusmetall peab andma materjalile piisava staatilise ja dünaamilise tugevuse, olema hea soojusjuhtivusega, tagi- ja korrosioonikindel jne. Käesoleval ajal ei ole leitud otsest sidet materjali mehaaniliste omaduste ja antifriktsioonsete omaduste vahel. Ainult materjali kvaduse ja kriitilise koormuse vahel näib eksisteerivat otsene side. Kulumise kiirus hrdumisel sltub eelkige sekundaarsete struktuuride, mis tekivad protsessi käigus, omadustega
annaabi.ee 
