ning kuusiku I ja IV boniteedi põhjal Küsimused ja vastused: a) Millisel vanuseperioodil on puude väljalangemine puistus kõige suurem? Puude väljalangemine puistus on kõige suurem just puistu esimeses kolmandikus joonise 1 järgi. b) Millises boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt? Miks? Väljalangemine toimub intensiivsemalt männiku boniteediklasside puhul, millest intensiivsem on I boniteediklassi väljalangemine, kuna mänd on valgusnõudlikum kui kuusk, seega ka kiirema kasvuga ning varju jäämine mõjub hukutavalt, mistõttu kogu protsess toimubki kiiremini. c) Millal väljalangemine järsult aeglustub? Joonise 1 algusel väljalangemine aeglustub järsult olenevalt puuliigist 40-50 aasta vanuses puistus. d) Nimeta põhjuseid, mis kutsuvad esile puistus puude diferentseerumist ja
peapuuliigi keskmine kõrgus erineb rohkem kui 10% ja mitte vähem kui 2 m võrra metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid Koondid · Metsa iseloomustavad koondtabelid kirjeldavad olulisemate takseertunnuste nagu hektaritagavara, juurdekasv, vanus, boniteet ja täius keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, 10-aastaste vanuseklasside ning arenguklasside kaupa Uuendusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis, enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa ning raiete pindala soovitav suurus raieliikide kaupa Hooldusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a
Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle. Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires alates keskealisest puistust on kohustuslik, kui selle puistu pindala on vähemalt 0,5 ha ja peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 10 aastat. Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele: Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa
(4) Lageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) puistu on vanem käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud raievanusest; 2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri; 3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust. (5) Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 6080 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 3050 aasta piiridesse. (6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa:
Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust). Küpsusvanus: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Praegu on küpsusvanus diferentseeritud boniteediklasside järgi (heaboniteedilises puistus puud kasvavad kiiremini ja saavutavad ka varem raieküpsuse) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses st. et näiteks hall-lepikuid võib raiuda igas vanuses. Kolmele puuliigile on kehtestatud ka küpsusdiameetrid (sihtdiameetrid). Seega võib raiuda ka nooremaid kui 90 a. männikuid, 80 a. kuusikuid ja 60. aastaseid arukaasikuid, juhul kui nende puistute keskmine diameeter on suurem kehtestatud küpsusdiameetrist.
kõrguselt 3,3 m. Tavaline metsapuu saavutab aga väga harva 1 meetrist suurema läbimõõdu. 76% metsade pindalast moodustavad puistud, kus puude keskmine läbimõõt jääb 10 ja 30 cm vahele (tabel 2). Metsi, kus puude keskmine läbimõõt on enam kui 30 cm, on ainult 3% pindalast. Parimates kasvukohtades võivad okaspuupuistud saavutada kuni 40 meetrise kõrguse, kuid rabas kasvavale männikule jääb kasvupiiriks sageli napp 10 meetrit. Joonistel 8 ja 9 on toodud puistute jagunemine boniteediklasside järgi. Joonised toovad esile erinevate puuliikide kohastumuse kasvuks erineva viljakusega kasvukohtades. Kui mänd ja kask ei ole kasvukoha suhtes valivad, siis kuusk ja hall-lepp, eriti aga haab eelistavad valdavalt viljakamaid kasvukohti. Kuigi erinevad puuliigid eelistavad erinevaid kasvukohti ja nende keskmine vanus on erinev, siis diameetri, eriti aga kõrguse keskmiste näitajate poolest ei ole kolme enamlevinud puuliigi puistud nii erinevad. KASVUKOHATÜÜBID
Praegu on koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas puud ka paremini kasvama, nende küpsusvanus diferentseeritud võib sageli koos kasvada mitu erinevat kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu boniteediklasside järgi (heaboniteedilises puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad intensiivistumisele saavutavad nad varem puistus puud kasvavad kiiremini ja ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, sihtdiameetri (see kehtib peale juulit 2003 saavutavad ka varem raieküpsuse)
annaabi.ee 
