suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi
35 Maade hindamine Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva viljakusega, siis on vaja seda viljakust mõõta. Selleks maid hinnatakse e. boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo ostu-müügi ja maksustamise objekt. Hindamine on objekti väärtuse väljendamine. Boniteet (lad. k. bonitas headus) mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja. Hindamissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas väljendatuna) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurid ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse summaarne hinne hindepunktides ehk boniteet. 3) Tootlikust, tootmistehnilisi tingimusi arvestav.
Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja mustika-pohla kasvukohatüüp). Kuusk võib vahelduda männiga uuesti pärast metsapõlemist 33. Mis on boniteet? Mida iseloomustab boniteediklass? Kuidas toimub puistute määramine boniteediklassidesse? Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veereziimist ja reljeefist. Kõige kiirema kasvuga puistud
maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või 2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 tüvemahtude summa (tm/ha; m 3 ha). veejuhtme piiranguvööndis; hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. 2) on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega keeles bonitas - headus väärtus) puistu tasandil kaitstava loodusobjektina vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või looduskaitseseaduse tähenduses. Raietegemine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale piiratud. maakatastrisse kantud metsamaana; puuliigile (ökoloogilises mõttes)
funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha-1). Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va
o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstr. hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha). Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi
casa; cuatro peldaños para descender. Conducen a un sendero. Arboles grandes por todas partes... Hay algunos caballos fuera. Están atados... a unos postes que se levantan fuera, delante de la casa. 44 --¿Sabes dónde está eso? --pregunté. Catherine aspiró profundamente. --No veo ningún nombre --susurró --, pero el año, el año ha de estar en alguna parte. Es el siglo XVIII, pero no... Hay árboles y flores amarillas, flores amarillas muy bonitas. --Las flores la distrajeron --. Tienen un perfume estupendo; un perfume dulce, las flores... flores extrañas, grandes... flores amarillas con el centro negro. Hizo una pausa, permaneciendo entre las flores. Eso me recordó un sembrado de girasoles en el sur de Francia. Le pregunté por el clima. --Es muy templado, pero no hay viento. No hace calor ni frío. No avanzábamos nada en cuanto a identificar el lugar. La llevé otra vez al interior
annaabi.ee 
