Näidendi valmistekst puudus olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus Tegevuskoomika kõrval oli tähtis kõnekoomika Tegelastüübid pärinesid Itaalia erinevatest osadest, mistõttu oli commedia del'arte'l lai üldrahvalik alus. Tegelastüübi päritolu rõhutades kasutasid näitlejad Itaalia eripiirkondade dialekte. PANTALONE Veneetsia kaupmeeskonda esindav himur sarvekandja DOTTORE Bolognast pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane CAPITANO ärplev tüüpkuju, mis lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest. Dzannid (teenrid ) suurimad publiku naerutajad: ARLECCHINO (esines kirjudes riietes ja mustas poolmaskis) veiderdav juhmard ja narr ühes isiksuses. temast on tulnud hüüdnimi arlekiin. BRIGHELLA Arlecchinole vastanduv, intriigitsev teener. COLOMBINA tuntuim teenijatüdrukutest siit nimi kolombiin(lõbus teenijanna itaalia
lakkamatut vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel. 14. Draama. - Itaalia algupärast rahvalikku teatrit nimetatakse commedia dell'arteks. Näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Koomika peamisteks allikateks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Tegelased: Pantalone (vana himur sarvekandja, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda), Dottore (pedantlik ja tarbetult askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), dzannid (teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina (teenijatüdrukutest tuntuim, lõbus koketeeriv toaneitsi). 15. Inglise draama. - Inglise rahvusdraama kujunemise allikaks olid ühelt poolt hiliskeskaja
`kunstkomöödia'), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
‘kunstkomöödia’), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell’arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
Siin elasid inimesed, kes olid võimelised õiguse uuringutega tegelema. Bologna õiguskooli areng ja seeläbi ka Euroopa teadus on tihedalt seotud ühe Justinianuse Digesti käsikirjaga. Täielik käsikiri saadi saagiks 11. sajandil toimunud sõjas Pisanside poolt. 11. sajandi lõpus tehti sellest käsikirjast koopia, millest sai Bolognas Rooma õiguse ja kanoonilise õiguse uuringute alus 1150-1250 aastatel. 13. sajandi jooksul tehti jõupingutusi kogu Euroopas ja pandi kirja kogu õigus. Bolognast sai kõige atraktiivsem õppekeskus Lääne- Euroopa õpilaste seas, kes soovisid saada uusi teadmisi. Keegi aga ei suutnud omandada põhjalikult teemat vaid paari aasta jooksul. Paljud õpilased kuulusid vaimulikkonda. Nemad õppisid peamiselt Rooma õigust ja selle funktsiooni kanoonilises õiguses, mis oli üldjuhul peateemaks õiguse õppimisel. Rooma õiguse tundmine aga nõuab palju ulatuslikumat tööd. Bologna õpetamismeetodid alates 13
Menetluse lõppeesmärgiks polnud sugugi õpilaste pühendamine tegelike igapäevase elu konfliktide lahendamisse, sest varasematest Bologna kasvandikest said kohtunikuks vähesed. Tuntuim kontsiliaator on Bartolus de Saxoferrato. 17-aastasena kaitses Bartolus Bolognas väitekirja ning hakkas 19-aastaselt samas ülikoolis õpetama. Ta koostas Corpus iuris civilis`e täielikud kommentaarid, mis tõttu kontsiliaatorite koolkonda vahel kutsutaksegi kommentaatorite koolkonnaks. Bolognast sai juristide Meka (õigust saab ja tuleb käsitleda ratsionalistlikult). Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid.
Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja 20 tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". 23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Ülikoolide tekkimine Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti Trivium: grammatika, retoorika, dialektika; Quadrivium: aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia. 12. sajandil sellest enam ei piisanud. Bolognast sai juristide Meka (õigust saab ja tuleb käsitleda ratsionalistlikult) Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus). 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid) Doktor kui aadlik Juuraproletariaat 25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 15-16 sajand Trükikunst
annaabi.ee 
