Londonist kasvatatud. Ta mõistab ka maapinna viljakuse mõju rendi suurusele. /1, lk 32/ Prantsusmaal püsis kuningavõim kindlalt. Majandusteadlased hakkasid nõudma põllumajanduse esiletõstmist. Kui Inglismaal toimus üleminek merkantilismilt 6 klassikalisele poliitilisele ökonoomiale peaaegu märkamatult, siis Prantsusmaal oli võitlus merkantilistide vastu terav. Olulist osa etendas siin Boisguillebert. Boisguillebert otsis tõelist ehk õiglast väärtust, mille suurus on kindlaks määratud kauba tootmiseks kulutatud tööga. ühe kauba tõeline väärtus selline teine kaup, mille tootmiseks on niisama palju tööaega kulutatud. Ta on seisukohal, et raha ainult rikub seda tasakaalu. Sellist seisukohta tuleb pidada üheks prantsuse poliitilise ökonoomia iseloomulikuks erinevuseks võrreldes inglise klassikalise poliitilise ökonoomiaga.
Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud. Adam Smithi 1776 aastal kirjutatud The Wealth of Nations peetakse klassikalise majandusteaduse alguseks. Nad olid aktiivsed 19. sajandi keskpaigani ja neile järgnes neoklassikaline koolkond Inglismaal umbes 1870. William Petty, kes tegutses 17. sajandil, oli Inglismaa klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Ta rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Pierre Boisguillebert Prantsusmaalt leidis, et riigi rikkuse ja võimu aluseks on põllumajandus. Keskendas peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti oli ta naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia
Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? 3) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? 4) Vene merkantilismi omapära? 5) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes) ja negatiivne (A. Smith) kriitika? 6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss). Ühtsed põhimõtted erinevates maades: a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import
· , ... - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). suhkruist.2)Erainvestorite kaasamine-eraettev+valits,Charter Company(, . , Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses 4)W.Petty (P. Boisguillebert). Petty suhtus positiivselt (oli isegi inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste (charter) merkantilistlike vaadetega). Boisguillebert põllumajanduse täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna . . Ch. companies kaitsjana ja raha eitajana oli ta terav merkantilismi kriitik. valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega .(Dutch East
Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Inglismaa merkantilistlik kogemus oli igati positiivne, Prantsusmaal mitte nii väga. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. 5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
ühesuguse väärtusega. Tähtsus: rõhutas esimese majandusteadlasena majandustaduste objektiivset iseloomu. Teema 5 Klassikalise majandusteaduse teke Prantsusmaal Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Rõhutati põllumajandust. Jäljed ulatuvad tänapäeva. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Pierre Boisguillebert nimetas end põllumeeste advokaadiks. Riigi rikkuse ja võimu aluseks pidas põllumajandust. Peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti naturaalmajanduse ideoloog. Leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. (prantsuse klassikalise majandusteaduse eripära). Asutati kaubandusühinguid (Charter comp) põhiline merkantilismi olemusele.
Petty´ga (1623-1687). Tema peamine teos "Traktaat maksudest ja andamitest". Püüdis esmakordselt kokku seada riigi tulude ja kulude bilanssi (1664). TULUD KULUD Maa 8 Toit, elamud, Isiklik vara 7 Riietus ja muu 40 Rahva töö25 Kokku 40 Kokku 40 Prantsusmaal oli klassikaline poliitiline ökonoomia esindajaks P. Boisguillebert (1646-1714). Tema eesmärgiks oli arendada kaubandust ilma rahata. Põllumajanduse kaitsja ja merkatelismi kriitikuna oli ta füsiokraatide koolkonna eelkäija. 1.2.3. Füsiokraadid Pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisobjektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Lõid õpetus puhasproduktist. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ning tööstuse ja kaubanduse toetamist
mugandatud ja reeglipärase võõrnimekirjutuse piirid. Erandliku arengu mugandliku kirjaviisi poole tegi eesti õigekirjutus läbi 1950. ja osaliselt 1960. aastatel. Aastal 1951 algatas Karl Aben kõigi võõrnimede kirjutamise "häälduspärasel kujul" (ettepaneku kokkuvõtet vt Aben 1954). Tema arvates ei tohtinud nõuda eesti tekstis esinevate võõrnimede hääldamiseks vastava võõrkeele oskust (raskete nimede näited Queuille, Boisguillebert, Bordeaux jms), vaid nimesid tuli kirjutada eesti kirjaviisis. Ettepaneku pooldajate pakutud nimekujud olid nt Bordoo 'Bordeaux', Versai 'Versailles', Luaar 'Loire', Sampann 'Champagne', Vaiooming 'Wyoming', Djörr (sic!) 'Gyr' jne. Kuigi mugandamise nõudjate ägedus vaibus 1950. aastate lõpuks, esines 1960. a ÕSis kompromissina küllalt palju nimemugandeid. Ernst Nurm püüdis seda põhjendada reegliga, et teatavat rühma nimesid on tavaks mugandada (Nurm
annaabi.ee 
