sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu läheb von Bock erru. Elsy Timo õde ning hilisema Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli, kallis naine. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt.
Missugusest laulust on pärit järgmised sõnad ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa"? Eesti NSV hümnist 40. Mis olid Eesti NSV lipu tunnused? Punane lipp, kollased sirp, vasar ja täht ning sinised merelained 41. Kuidas suhtuti Eesti NSV-s kirikusse? Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti kirikuliikmetele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. 42. 1978. aastal ilmus romaan, mis jutustab balti aadlikust Timotheus von Bockist, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja selle eest hulluks kuulutati. Selle romaani lugeja mõistis, et samasuguse probleemi ees kas kõnelda võimudele tõtt või mitte seisab iga aus inimene ka nõukogude võimu aegses Eestis. Kes oli selle romaani autor ja mis oli selle pealkiri? Jaan Kross ,,Keisri hull" 43. 1980. aastal kirjutasid eesti haritlased alla avalikule kirjale, milles astuti välja laste õiguste kaitseks ja tauniti venestamist. Mis kirjaga oli tegu
Lahmuse mõisa nn. juustumaja. Tänapäeval kasutab seda Lahmuse kool ning seal paikneb tütarlaste käsitöömaja. Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete
tänu pisut vanema põlvkonna meistrile, poeedina tuntust kogunud Jaan Krossile, kellest küpses eas 1970. aastatel kujunes eesti proosa hiiglane, rahva mälu siil iraja ja oma maa minevikust leitud põnevamate ja erandlike isiksuste kujutaja. Tema sulg joonistas osavalt isiku ja ajastu pildi nii 16. sajandil elanud eesti päritolu pastorist ja kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ("Kolme katku vahel", 1970-1980) kui ka 19. sajandi alguse Liivimaa aadlimehest Timotheus von Bockist ("Keisri hull". 1978), 19. ja 20. sajandi vahetuse juuraprofessorist Friedrich von Martensist ("Professor Marcensi ärasõit", 1984) ja iseseisva Eesti eest võidelnud Jüri Viimsist ("Tabamatus", 1993). Autobiograafilised on "Wikmani poisid" (1988) ja "Mesmeri ring" (1995). Nagu Jaan Kross, kuigi teistsugust kirjanduslaadi viljeldes, aitas eestlaste rahvuslikku eneseteadvust turgutada fantastilisi visioone ehitanud Lennart Meri
elu. Jakob oli Timo naisevend ning seetõttu oli tal võimalus von Bockide elu üles kirjutada. Päevaraamat sisaldab hulgaliselt andmeid, mis on kontrollimisel osutunud enamuses tõesteks. Seega võib Jakob Mätliku päevaraamatut pidada heaks allikmaterjaliks tollase elu kohta. Siiski ei tohiks unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis võib sisaldada ka mittetõest informatsiooni. Romaan räägib Timotheus von Bockist (1787-1836), kes oli tollal Põltsamaa-lähedase Võisiku mõisa parun. Peale selle oli ta ka veel Vene keiser Aleksander I hea sõber ning hiilgav ohvitser. Kuna tal olid tsaariga lähedalt seotud, siis andis ta keisrile lubaduse talle alati tõtt rääkida. Lisaks sellele oli Bock ka 1812. aasta sõjakäigu suur kangelane, mistõttu Aleksander I pakkus talle naiseks ühte enda vallastütart, et Timo õukonda meelitada. Ohvitser abiellus aga eesti talutüdruku Eevaga, mis kõrgemast
balti rahvused. Schirren, Eckhardt, Winkelmann, Brückner töötavad Venemaa sõnavõttude vastu. Ajaloolise argumentatsiooni poole, et kaitsta venestamise soovide ja sammude vastu. Rõhudes ajaloolisele järjepidevusele ja privileegidele. Kes slavofiilidele teravalt vastasid, oli mitmeid, eriti aadel von Bock, kes pidas paremaks emigreeruda Saksamaale. 1960. aastate keskpaigas poliitilised baltisakslaste emigratsioonid Saksamaale. Rüütelkond vaoshoitud ja distantseerub von Bockist. Eckhardt, kes puhtalt kodanik. 1960. aastate lõpul kahe mehe vastasseis. Samarin vs Schirren. Samarin (1819-1876) viibinud Riias. Äge Samarin nentis, et see võõras ja Venemaale sobimatu, ühiskondlikud suhted korrast ära. Et nende tungi ühineda õigeusu rahvastega. Venemaaga rõhutatakse. Samarin sai tuntuks ühiskondlikult kriitiliste kirjadega Riiast. Keisrid kuni Aleksander IIIni suhtusid baltiaadlisse positiivselt ja ka aadel oli Vene keisri suhtes lojaalne kuni I maailmasõjani