Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis 1. Emboolia – rakkude liikumine, mille käigus transporditakse tulevased mesodermi ja endodermi rakud (vastavalt keskmine ja sisemine looteleht) tulevase ektodermi alla a. Invaginatsioon e. rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse (Merisiiliku arhenteroni (ürgsool) teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel (väline avavus 28 blastopoor) Amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invagineerumise teel) b. Involutsioon e. rakkude sisserullumine, mille käigus roomavad rakud mööda teiste rakkude sisepinda embrüo sisse (Kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse) c. Ingressioon/delaminatsioon – sisseastumine, üksikud
- neuraalhari (perifeerne NS, melanotsüüdid, hamba dentiin) - neuraaltoru (peaaju ja seljaaju ehk kesknärvisüsteem, motoorsed neuronid) · Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Gastrulatsiooni tulemusena tekivad 3 lootelehte; rakud pole enam totipotentsed ainult teatud rakud ja piirkond on võimeline arenema KNS-ks: (induktsioon) blastopoor hakkab ülespoole liikuma ja ''ütleb'' dorsaalsele ektodermile, et see peab arenema KNS-ks; seejärel mood neuraalplaat - dorsaalne ektoderm pakseneb- ja sellest omakorda neuraaltoru. Neuraaltoru teke: - dorsaalne ektoderm pakseneb (mood neuraalplaat). - neuraalplaat hakkab sisse voltuma, mood neuraalvagu. (+neuraalvallid) - neuraalvallid saavad kokku ja mood epidermise ning neuraaltoru mood täpselt selle alla.
pudelrakud ning invaginatsioonil moodustatakse embrüo pinnal blastopoori ülahuul (ehk dorsaalne huul). Seejärel toimub sisemiste marginaalrakkude involutsioon, nad roomavad mööda blastotsööli lage blastotsööli sisemusse ning veavad enda järel ülejäänud arhenteroni, välimised marginaalrakud jäävad arhenteroni voodriks. Embrüo vastaspoolel toimub samal ajal animaalsete rakkude epiboolia, nad katavad vegetatiivse pooluse reburikkad rakud. Blastopoor suletakse vegetatiivsetest rakkudest rebukorgiga, mis jääb embrüost välja. 2 tundi enne pudelrakkude teket toimub vegetaalne rotatsioon - morfogeneetiline sisemine rakkude ümberpaigutumine. Selle käigus paigutuvad blastopoori ülehuule juurde rakud, mis osalevad marginaalrakkude involutsioonis. Blastopoori külg- ja alahuulest tekivad mesodermi alaliigid (süda,neerud, luud, jt). Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm.
rakkudeks o 3. delaminatsioon ehk lõhastumine- ühe rakukihi lõhastumine/ migratsioon 2 kihiks. Blastomeerid poolduvad välimisteks ja sisemisteks türarrakkudeks. o 4. invaginatsioon - rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluserakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ja moodustavad ürg- soole ehk arhenteroni. Sissesopistumise kohal moo- dustub blastopoor ehk ürgsuu, mis ürgsuustel loomadel jääbki suuavaks, kuid teisssuustel loomadel areneb pärakuks o 5. epiboolia/interkalatsioon - sisemised lootelehed kattuvad epiteeli (tavaliselt ektodermi) rakkude polt; võib toimuda rakkude jagunemise, rakkude kuju muutumise või interkalatsiooni (e rakukihtide vähemateks kihtideks koondumise) teel
pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Sammalloomi vaata eest poolt 70. Seni vaadeldud kahekülgsete hõimkonnad, lameussidest lülijalgseteni, olid esmassuused (Protostomia). Loote lõigustumine on neil enamasti spiraalne. Karikloote ehk gastrula esialgne suu, blastopoor, jääb ka hiljem looma suuks. Kõva skelett (toes), olgu siis mineraalne või kitiinne, areneb ikka keha pinnal, kas kutiikli paksendina või epidermise eritisena. Kui tekib tsöloom, siis loote erilistest rakkudest teloblastidest. Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuuste (Deuterostomia) hõimkondade rühm erineb algsuustest eelkõige selle poolest, et blastopoorist
vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Eesti vetes puuduvad. 70. Esmassuused (Protostomia) ja teissuused (Deuterostomia): ehituse ja lootearengu erinevusi, näiteid Esmassuussed: Loote lõigustumine on neil enamasti spiraalne. Karikloote ehk gastrula esialgne suu, blastopoor, jääb ka hiljem looma suuks. Kõva skelett (toes), olgu siis mineraalne või kitiinne, areneb ikka keha pinnal, kas kutiikli paksendina või epidermise eritisena. Kui tekib tsöloom, siis loote erilistest rakkudest teloblastidest. Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuussed: blastopoorist saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula teise otsa. Loote lõigustumine on ikka radiaalne
108. Kombitspärgsete ( Lophophorata ) ja okasnahksete ( Echinodermia ) sümmeetria. Kombits: alumine ja ülemine kojapoole, kumbki omaette kahekülgse sümmeetriaga. sammalloomad (Bryozoa), käsijalgsed (Brachiopoda). Okas: Osa klasside loomad hakkasid hiljem taas vabalt liikuma, ja mõned taastasid osaliselt kahekülgse sümmeetria. 109. Algsuused ( Protostomia ) ja teissuused ( Deuterostomia ). Nimetatakse algsuusteks (Protostomia), sest neil jääb lootesuu (blastopoor) ka täiskasvanud looma suuks. Kui neil esineb toes, olgu mineraalne või orgaaniline, siis tekib see ikka kehapinnal. Tsöloom, kui olemas, on kas skisotsööl, või siis pseudotsööl (ilma vooderdava epiteelita). Algsuustest erineb üks eraldi klaad – teissuused (Deuterostomia), kuhu kuuluvad ka selgroogsed. Noil saab blastopoorist pärak, toes areneb keha sees, ja tsöloom areneb lootel kui enterotsööl, ürgsoole paarilistest soppidest. 110
annaabi.ee 
