Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule, seob kokku isikliku ja ühiskondliku, paigutab sõnasse oma emotsioonid, lahutamatuks taustaks olud ja ajad, kus need sündinud: Tallinna inimesed ja tänavad. "Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on selle kogu kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Oma osa sellesse on andnud ka poetessi tihe lävimine "metsikuma" ja "mängulisema" osaga eesti tänapäeva kirjandusest alates 2006. aasta augustist on ta Tartu
Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule, seob kokku isikliku ja ühiskondliku, paigutab sõnasse oma emotsioonid, lahutamatuks taustaks olud ja ajad, kus need sündinud: Tallinna inimesed ja tänavad. "Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on "Takso Tallinna taevas" kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). "Takso Tallinna taevas" on mitut sorti luuletustest koosnev püramiid. Püramiidi tipus on mõned väga vahedad luuletused, mille puhul hüüatad "oh sa!" Püramiidi keskmise ja laiema kihi moodustavad tekstid, mis nagu on ja ei ole kah. Kõige alumise osa moodustavad tekstid on aga surnud täiteaine, mis on kujundaja tahtel kohati kasti löödud
,,Tähetund", ,,Elupuu", ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Eluhelbed"( 1971). Betti Alver on väitnud, et luuletusteni jõudis ta juhuslikult. Esimesena tuli ta välja luuletustega ,,Pedja" ja ,,Raskelt valgub vaha", mis avaldati ka 1931. aastal ,,Loomingus". Betti viljeles ka edaspidi vaheldumisi lüürilist ja jutustavat värssi. 1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" sai kriitikutelt erinevaid arvustusi. Henrik Visnapuu, aga kirjeldas seda kui kergestivoolav, vahutav, blaseerunud ja pealiskaudne, mida siiani avaldatud eesti luulekirjanduses on raske leida. Lisaks kommenteeris ta, et Alverist võib saada noorema põlvkonna esinduslikeim naisluuletaja. Uuesti avaldas ta selle poeemi 1966.aastal valikkogus ,,Tähetund". Betti oli oma luuletust päris palju kärpinud. Ajakirjas ,,Looming" avaldas Betti Alver 1932. aastal lühipoeemi ,,Kapten Oleander", 1933. aastal ,,Ulla", 1935.aastal ,,Vahanukk". Viimases esineb väga
Lugedes saame muu hulgas nii üht kui teist teada noorpoetessi põlvkonna meeleolude kohta. Marko Mägi Andra of the Roads, nagu tõlkis poetessi nime juba kuulus Tallinna-poeet Jürgen Rooste, on oma seitsmeteist eluaasta kohta hea raamatu teinud. Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas. Eesti kirjandusele omaselt armastab ta maid jagada jumalaga: aFUCKINGmen, nii kõlab poetessi julges religioosses luules aamen. Luuletused on harali ja naha vahele trügivad, leidliku kujundlikkusega ja mis peaasi, need pole enamasti armastusest haiget saamise ära rääkimisega piirdunud, vaid kasvanud sellest üle, olgu siis naljakaks, küüniliseks või üldistavaks. "Ja kui ei helista / ei lõppe armastus ikkagi otsa / ta pole inimene ju / unedes näeme piisavalt
See on tüüpiline industriaalühiskondadele. 19.8. Mille poolest eristuvad postindustriaalsed riigid teistest? Postindustriaalsetes ühiskonades rõhutatakse teaduse ja tehnoloogia tähtsust rohkem kui tööstustootmist ja tootmisvõimsust. Seda määratletakse pigem tema võimega töödelda ja edastada informatsiooni, mitte toodetud kaupade hulgaga. 19.9. Mida pidas Simmel silmas kui väitis, et kaasaegsed linnaühiskonnad tekitavad erilise teadvuse kui kaitsemehhanismi? Blaseerunud suhtumine või ükskõiksus ümbritsevate inimeste ja sündmuste suhtes on omamoodi säilitusmehanism, mis areneb, et tõrjuda kõrvale teiste inimeste pidevat stimulatsiooni, vaateid, lõhnu, hääli ja tegevust, mis on kaasaegse elu osaks. 19.10. Kes ja miks on sotsioloogide arvates igas ühiskonnas huvitatud status quo säilimisest? Need on inimesed, kes saavad võimu, prestiizi või rikkust eksisteerivalt elukorralduselt ja kellel on üldjuhul suur mõju oma grupis. 19.11
kahjulikuks. Isegi siis, kui meie propaganda sisu oleks olnud täiesti geniaalne, ei oleks ta suutnud edu saavutada, kuna oli unusta- tud peamine, keskne eeldus: igasugune propaganda peab piirduma vaid väheste ideedega, kuid see- eest neid lõputult kordama. Järjekindlus ja sihikindlus on siinjuures peamiseks eelduseks edu saavutamisel, nagu ka, muide, paljudes muudes asjades siin ilmas. Just nimelt propaganda osas peab kõige vähem kuulda võtma esteete või blaseerunud intelligente. Esimesi ei tohi kuulda võtta seepärast, et siis, väga lühikese aja jooksul, nii propaganda sisu kui ka vorm osutuvad mittekohaseiks masside vajadustele, vaid kabinetipoliitikute kitsaste ringkondade vajadustele. Teiste häält on ohtlik kuulda võtta juba sellepärast, et olles ise ilma jäetud tervetest tunnetest, otsivad nad järjekindlalt uusi teravaid elamusi. Need härrased tüdinevad lühima aja jooksul kõigest
annaabi.ee 
