Retsensioon Jan Uuspõld ,,Isa'' Markus Lomann 8.c 19.05.2010 Käisin vaatamas Jan Uuspõllu versioni Islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni 2007.aastal valminud mononäidendist. Bjarni Haukur Thorsson on näitleja, kes 1998. aastal astus Islandi lavadele Rob Beckeri kirjutatud näidendis Ürgmees, mille ta ise lavastas ja milles ta ise ka peaosalist mängis. Isa on loogiline ajaline jätk Ürgmehele. Selles näidendis arutab peaosaline mehe ja naise kooselu järgmise etapi ja pereelu põhiväärtuste ja eesmärkide üle. 7 aastat koos elanud paar on saabumas tagasi koju suurepäraselt puhkusereisilt
Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala
Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma kulla ja hõbedaga. Siis aga kukkus ta hobuse seljast ja murdis mitu ribi, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle karistuseks kirstukese peitmise eest: paganliku uskumuse järgi said surnud pärast surma kasutada varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. Gröönlaste saaga järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima Bjarni Herjólfssoni poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel. Arvatava Eiríkri talu (Eiríksstair) väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m2 suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus. Talukoht asus kitsal maaribal kahe varasema talu vahel, mispärast on tõenäoline, et selle talu asukatel tekkisid naabritega arusaamatused maakasutuse pärast
Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. 3. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets
Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala
kaasa ikaldusi, põhjustas inuitide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Inimesed haigestusid näiteks rahhiiti ja skorbuuti. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. Umbes 1500 asukat võis lahkuda Ameerikasse. 4.4 Viikingite seos Ameerikaga Ameerika asub Gröönimaale võrdlemisi lähedal. Piisas vaid õnnelikust juhusest, et toimuks avastus. Seda ei tulnud kaua oodata. 986 aastal sõitis norralane Bjarni Herjulfsson Islandile sugulastele külla. Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud. Bjarni otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale.
aastail 1245 1247. Witten olevat selle raamatukese omandanud ühest Euroopa erakogust. Kaardiga tegelesid teadlased ümmarguselt kaheksa aastat. Siis jõudsid nad selle dramaatilise avaldamiseni vahetult Kolumbuse päeva eel, kusjuures tähelepanu sai kõige rohkem ülal vasakul leiduv tekst: "Pärast pikka reisi Gröönimaalt lõunasse Lääneookeani kaugemaisse tundmatutesse osadesse 11 avastasid teekaaslased Bjarni ja Leifr Eiriksson läbi jää lõunasse purjetades jumala tahtel uue, väga viljaka maa, kus leidus isegi viinapuid, mispärast nad andsid saarele nimeks Vinland..." (Ceram 1978:22). * Lisa 2. (Joonis 1, 2 ja 3) 1965. aastal järgnenud publikatsioonile "The Vinland Map" kirjutab Vietor : "Vinlandi kaart on mõlema Ameerika kõigi osade vanim tuntud ja kindlaks tehtud kartograafiline kujutus ja sisaldab nii üllatavalt täpse Gröönimaa kontuuri,
annaabi.ee 
