Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas. Nagu varem mainitud, on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui keskmine kõvakettas koosneb 4-st diskist, on tal reeglina 8 pead. Niisiis ei maksa uskuda BIOSi konfiguratsiooni, mis väidab kõvakettal olevat 16 pead. Säärasel loogilisel seadistusel ei ole mingit pistmist sellega, mis kõvaketta sees füüsiliselt peitub. Pead on kokkupuutes kettapinnaga vaid siis, kui ketas seisab
Mõõdetud aeg faili saatmise algusest kuni faili kohalejõudmise lõpuni 49,3 sekundit teises arvutis mõned sümbolid Võrrelda saadetava faili sisu ja teise arvutisse saabunud faili sisu muutusid Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel makro tulemutest Baitid bittideks: 1359 baiti * 8 bit = 10872 bit 10872 bit / 5 sek = 2174,4 bit/s 2) bitikiirus järjestikliidese ja modemite kaudu moodustatud faili ülekande kanalis. Aruandes tuua ära lahenduskäik. 10872 bit / 49,3 sek = 220,53 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega)
Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis mälupulgale ja teises saab selle sealt kätte). Infrapunaliidesel vilgutab üks arvuti infrapuna valgusdioodi ja teine anduriga loeb, mis infot esimene saatis. 24. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). Teoreetiliselt: t = 760 000 000 * 8 (bait bittideks) / 4 000 000 = 6 080 / 4 = 1520 sek = ~ 25 min Praktiliselt: Kuna osa kiirust kulub muuks infovahetuseks, siis tegelikult kulub aega rohkem. 25. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti. Värvisügavus on 16 bitti (iga pildipunkti jaoks on vaja 16 bitti mälu). Pakkimata pildi suurus = 1600 * 1200 * 16 = 30 720 000 bitti = 3 840 000 baiti = 3,84 MB (tegelikult 3,66MB)
Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. AVR mikrokontrolleritel on üldiselt kuni 2 USART liidest, kuid mõnel puudub USART üldse. Andmete edastamine toimub sõna kaupa, ehk AVR teeb riistvara tasandil kasutaja edastatud sõna bittideks ja edastab selle iseseisvalt ning vastupidi. Kasutaja juhib USART tööd seade-, oleku- ja andmeregistreid kirjutades ning lugedes. Kõikide seadistuste jaoks on olemas vastavad registrid, mida on üsna lihtne andmelehe abil seadistada. Natuke keerulisem on boodikiiruse seadmine. Taktsignaal andmete edastamiseks genereeritakse töötaktist ja kasutaja saab valida teguri 1-st 4096-ni, millega töötakt läbi jagatakse
konjunktsioon), V (või e. disjunktsioon), - (ei e. eitus), => (järeldus e. implikatsioon), == (samasus e. ekvivalents) 1890 ehitas (tegi oma firma) Herman Hollerith perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Tema firmast tekkis IBM. Turing mõtles 1937 välja Turingi masina (masin (idee), mis peaks suutma kõike lahendada, tegelikult polnud võimalik kõike arvutada) Claude Shannon mõtles välja info kodeerimise tehnoloogia (kuidas saada arvud bittideks 0 ja 1). MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid. Zuse tegi esimese programmeeritava arvuti, Z2 oli täiesti programmeeritav, Z1 polnud. Konrad Zuse. Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt. 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega. 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav.
Kui esimese poole teine number on 1, siis peab teise poole teine number olema 0 jne. Vastus: 11100001 d. Millist andmevoo kiirust (ühikutes Mb/s) läheb vaja, et edastada heli sämplimissagedusega 8 kHz, kui iga sämpel sisaldab 8 baiti infot? NB! Vastus esita kolme komakoha täpsusega. ■ Teeme baidid bittideks: 8*8=64. Igas sekundis saadetakse 8000 sämplit. Sekundis saadetakse seega 8000*64=512000 bitti. Jaga 1 000 000ga, saad õige vastuse. Vastus: 0,512 Mb/s e. Kas väide on tõene või väär: USB roothub'i poolt saadetud infopakett jõuab kõigi USBseadmeteni. ■ Vastus: õige f
· OV töötab integraatorina · bittide lugem on võrdne tugipinge sisendpinge suhtega · integraatori väljundis oluliselt ei kajastu kondensaatori laeng ja häire · lühikese kestvusega impulsshäirete suhtes vähetundlikud · aeglane, kuid suurt muundamistäpsust tagav · vead kompenseeritakse -> kahekordne integreerimine BCD ( binary coded decimal ) Kahendarv jagatkse neljakaupa bittideks alates noorimast järgust ( LSB ) · kui neli bitti rühmas esitavad kümnendarvu väärtusi 0 ... 9, siis teisendust ei vaja · kui neli bitti rühmas esitavad kümnendarvu väärtusi 10 ...15, siis liidetakse bittidele kahendarv 01102 = 610 ja tehakse ülekanne järgmisse rühma · negatiivse arvu teisendamisel BCD koodi esitatakse eraldi kümnendkohal märk ("-"), arv ise teisendatakse absoluutväärtuseks ja seejärel BCD koodi Veel
Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood. Sel juhul tuleb generaatoriga jagamise jäägiks CRC kood ise. 38
kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood. Sel juhul tuleb generaatoriga jagamise jäägiks CRC kood ise. 38
kood. CRC (Cyclic Redundancy Check, tsükliline liiasuse kontroll) - Kõige levinum veaavastustehnoloogia. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja CRC on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) ja jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood. Sel juhul tuleb generaatoriga jagamise jäägiks CRC kood ise.
korda, sest kiri võib läbida ka mitu postkontorit) - Saaja. Vahepealsetes etappides ehk transpordil ja postkontories ei teata midagi kirja sisust. Allikas on andmete genereerija, Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule (bittideks), Edastaja - transpordib signaali ühest kohast teise, Vastuvõtja - võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule, Adressaat kasutab saadetud andmeid. Kiri peab olema koostatud kindlate reeglite järgi: übriku sees, aadress. Meie ei näe postisüsteemi (nagu teised kihid ei näe mis neist väljaspool toimub). Kiri on nagu rakenduskihi protokoll - reeglid, kuidas sõnum kirja panna, mis keeles jne. Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu.
Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC – Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 101, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel (mooduliga 2 jagamine) tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju null, kui pikk CRC kood on. Sel juhul tuleb jagamise jäägiks CRC kood ise. 42
annaabi.ee 
