Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkude alla saab liigitada ka nende võrkudega ühendusi võimaldavad juurdepääsu ehk pöördusvõrgud (Access Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 5 Arvutivõrkude alused 2. Laivõrgud
Tänapäeval kasutatakse paindlikumaid lahendusi: kaja kustutaja aktiveeritakse vajaduse korral. Kui kaja kustutaja on vajalik, lülitab grupilüliti selle sisend- ja väljundliini vahele. Andmeedastusprobleemid Kaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal. Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse võimatuks. Bitivoo tüürimisel võimendust muutes võib kaja summutaja põhjustada bitivigu. Erinevalt ISDN-st ei kasuta tavatelefonivõrk abonendi signaale, et teada anda erinevatest teenindustest. Selleks, et kaja summutaja andmeedastuse ajaks välja lülitada edastavad modemid kindlat helisagedust (tavaliselt 2100Hz). Kui kaja summutaja tuvastab sellise sagedusega signaali lülitub see konkreetse ühenduse ajaks välja. Kaja vähendamisega tegeleb sel juhul modem. Kommuteerimine Telefonivõrkudes on ühenduste loomiseks olnud kasutusel kanalikommutatsioon.
või andmete ülekandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärse protokolli (rdt) keerukuse. rdt mudel: Aste-astmelt luuakse saatja aja vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle loomisel arvestatakse ainult ühesuunaliste ühendustega ja selle graafiliseks kujutamiseks kasutatakse lõplikke automaate (finite-state machines - FSM). rdt 1.0 - Töökindel kanal, kus ei ole bitivigu ja pakett ei lähe kaduma. Saatja saadab paketi kanalisse ja vastuvõtja saab selle kätte. rdt 2.0 - Kanal, kus esinevad bitivead. Võivad esineda muutused bittides. UDP protokolli puhul kasutatakse kontrollsummata et kindlaks teha moondunud bitte. Vastuvõtja peab saatma saajale kinnituse, kui pakett on vigadeta kohale tulnud (ACK) või kui pakett on vigane (NACK). Kui ACK-i antud paketi kohta ei tulnud või tuli NACK, tuleb paketti korrata. Kui moondub kviitung, on oht, et osad paketid
RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest. Korraga vähe bitte: saadetakse startbitt – nüüd hakkab edastus. Siis mõned andmebitid ja siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv 1sid või on mõni bitt sassi läinud, võimaldab tabada bitivigu. Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem. ! Siin ! tähistab sisendvoo taandatud intensiivsust, λ kirjeldab sisendvoogu ja µ ühe teenindaja väljundvoogu. L on liinide arv Ethernet, ajalugu ja levinumad standardid: 10BASE5, 10BASE2, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T. Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab
Vabalt leviv meedia – 1 vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle veaparandusbitid, mille järgi saab veenduda, et sõnumit ei ole raadioside: levib ionosfääri kihis atmosfääris, mis asub loomisel arvestatakse ainult ühesuunaliste ühendustega. rdt 1.0 vahepeal muudetud ja poleks poolik. maapinnast u 50-400 km kõrgusel. See kiht omab suurt - Töökindel kanal, kus ei ole bitivigu ja pakett ei lahe kaduma. 6. OSI mudel on avatud süsteemide ühendamise arhitektuur, peegeldusefekti raadiolevis. 2 satelliitside: ionosfääri side ei rdt 2.0 - Kanal, kus esinevad bitivead. rdt 2.2 - Kasutatakse mis on andmeside protokollide kontseptuaalne mudel. See on ole mandritevahelise side pidamiseks piisavalt stabiilne ega ainult ACK-kviitungeid. rdt 3.0 - Kanal, kus esinevad bitivead 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel
ülekandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärse protokolli (rdt) keerukuse. rdt mudel: Aste-astmelt luuakse saatja aja vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle loomisel arvestatakse ainult ühesuunaliste ühendustega ja selle graafiliseks kujutamiseks kasutatakse lõplikke automaate (finite-state machines FSM). rdt 1.0 Töökindel kanal, kus ei ole bitivigu ja pakett ei lähe kaduma. Saatja saadab paketi kanalisse ja vastuvõtja saab selle kätte. rdt 2.0 Kanal, kus esinevad bitivead. Võivad esineda muutused bittides. UDP protokolli puhul kasutatakse kontrollsummat, et kindlaks teha moondunud bitte. Vastuvõtja peab saatma saajale kinnituse, kui pakett on vigadeta kohale tulnud (ACK) või kui pakett on vigane (NACK). Kui ACK-i antud paketi kohta ei tulnud või tuli NACK, tuleb paketti korrata. Kui
ülekandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärse protokolli (rdt) keerukuse. rdt mudel: Aste-astmelt luuakse saatja aja vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle loomisel arvestatakse ainult ühesuunaliste ühendustega ja selle graafiliseks kujutamiseks kasutatakse lõplikke automaate (finite-state machines – FSM). rdt 1.0 – Töökindel kanal, kus ei ole bitivigu ja pakett ei lähe kaduma. Saatja saadab paketi kanalisse ja vastuvõtja saab selle kätte. rdt 2.0 – Kanal, kus esinevad bitivead. Võivad esineda muutused bittides. UDP protokolli puhul kasutatakse kontrollsummat, et kindlaks teha moondunud bitte. Vastuvõtja peab saatma saajale kinnituse, kui pakett on vigadeta kohale tulnud (ACK) või kui pakett on vigane (NACK). Kui ACK-i antud paketi kohta ei tulnud või tuli NACK, tuleb paketti korrata. Kui moondub kviitung, on oht, et osad paketid
põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. Põhiparameetrid – kiirus, andmebittide arv, paarsuskontroll, stoppbittide arv, voo juhtimine. Nullmodem on kommunikatsioonimeetod, mis on otseselt ühendatud kahe seadme vahele kasutades RS-232 kaablit. Korraga saadetakse vähe bitte – saadetakse startbitt (algab edastud), siis mõned andmebitid ning siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv ühtesid või on andmed vigased, võimaldab tabada bitivigu. 15. Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem. Siin tähistab sisendvoo taandatud intensiivsust, λ kirjeldab sisendvoogu ja µ ühe teenindaja väljundvoogu. Telefonikeskjaam teenindab N abonenti. Telefonikeskjaamal on L välisliini linna. Vaadeldava ühe tunni jooksul kõik abonendid räägivad ühepalju sageli ja teevad linna keskmiselt n kõnet igaüks. Ühe kõne keskmine kestvus on t. Üks abonentidest soovis helistada linna
kui müra. 10. Ajalised viited võrkudes Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel. Pakettide töötlemine – iga pakett võetakse vastu ja kontrollitakse bitivigu ning analüüsitakse, kuhu see edasi saata (millisesse ruuterisse) Järjekordade viide – sõltub sellest kui suur on pakettide liiklus läbi ruuterite buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide on minimaalne ning vastupidi. Paketiedastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks kanalisse, mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne
annaabi.ee 
