6GB/s. Kasutatakse 2-e bitist andmebuffrit. See aga ei ole täiesti efektiivne, arvestades, et mälusiini takt on 100MHz ja mälusisene takt on sama. DDR2 SDRAM – suurendati andmebuffri suurust 4-biti peale ning SDRAM hakaks töötama 1.8V pinge juures. See tähendas väiksemat voolutarvet. Suurenes mälusiini taktsagedus, mis tähendas, et andmeid sai lugeda/kirjutada 4x kiiremini kui enne. Andmeedastus kiirus tõusnud 6.4GB/s. DDR3 SDRAM – Buffri suurus tõuseb 8-bitiseks. Mälusiini taktsagedus tõuseb 800Mhz peale. Andmevahetus kiiruseks on nüüd 12.8GB/s DDR4 SDRAM – Buffri suurus tõuseb 16 bitiseks. Mälusiini taktsagedus tõuseb 1600MHz peale. Andmeedastus kiirus 25.6GB/s Parameetrid: Mälumaht – näitab ära, kui suurt andmemahtu saab hoiustada mälus. Tavaliselt tänapäeval paar Gigabaiti. Mälu andmevahetuskiirus: Määrab ära, kui kiiresti saab mälust andmeid lugeda või neid sinna kirjtuada.
paarsuskontroll Even, stoppbittide arv on 2. Aruandes tuua ära lahenduskäik. 7 andmebitti, 1 startbitt, 2 stoppbitti, 1 paarsusbitt = 11 bitti 10864 bit / 7 bit = 1552 bit 1552 bit * 11 bit = 17072 bit 17072 bit / 300 bit/s = 57 sek 4) Arvutada antud faili suuruse teksti (sümbolite hulga) teoreetiline edastamise aeg edastuskiirustel 300 bit/s, kui andmebittide arv on 7, paarsuskontroll Even, stoppbittide arv on 2. Üks 8-bitine bait on teisendatud 7-bitiseks sümboliks. Leian kogu bit'ide arvu 7 andmebitti, 1 startbitt, 2 stoppbitti, 1 paarsusbitt = 11 bitti 1359 bait - 1 bait = 1358 bait 1358 * 8 + 7 bit = 9513 bit 9513 bit / 300 bit/s = 31.7s 4. Kodune individuaalülesanne Lahenduskäik: N=27*163887 = 4 424 949 bit V= 600bit/s andmebitte: 8 paarsuskontroll:paaris stopp bitte:2 http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 4/5 15
kunagi tuntud paljudele arvutikasutajatele. Mikroprotsessoril 80486DX on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB mälu. Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta. Varasemad personaalarvutid olid varustatud 512K...640K mäluga. Mälu, mis ületas selle piiri, jäi paljude programmide poolt kasutamata. Kaasajal on nii 16-bitised arvutid kui ka operatsioonisüsteemi MS-DOS mälupiirang 640K jäänud ajalukku. 1.2.2 Põhimälu moodulid 7 Kui esimestel personaalarvutitel paigutati põhimälukiibid otse emaplaadile, siis
Algoritmi põhistruktuur on toodud ära alumisel joonisel. F plokid tähistavad seal Feisteli funktsioone, punane ring ristiga tavalist XOR tehet. IP on algpermutatsioonide koostamine, FP lõpp- permutatsioonide oma. Antud näites jagatakse alginfo 64 bitistesse blokkidesse. Võtmena kasutatakse 64 bitist jada, millest kasutusse läheb 56 ( 8 bitti on paarsusbitid). Fikseeritud permutasioonid muudavad algsete infobittide asukohti. Peale permutasiooni jagatakse 64 bitine kood kaheks 32 bitiseks osaks. Üks osa läbib Feisteli funktsiooniga plokki ja liidetakse XORiga teisele otsa, ning kogu asi läheb vastupidi käima (vt. joonist). Nõnda käib see 16 korda, kuni tehakse lõpus veel üks kindel permutatsioon ja saamegi krüpteeritud info. Feisteli funktsioon. 1. 32 bitine pool-plokk kasvatatakse 48 bitiseks, kasutades osade bittide duplikatsioone (joonisel plokk E). 2. 56 bitisest võtmest kombineeritakse 48 bitine alamvõti. 3
Kanalikoodeerimine EFM (8-bitine koodsõna muutub 14- 19. RAID (7 taset). - - ( : bitiseks koodsõnaks) Redundant Array of Inexpensive Disks mimte kettaseadme . );
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis koosneb Mjärgulisest nihkeregistrist ette antud ühendustega moodul2 summaato rite kaudu ja multiplekserist, mis muundab summaatorite väljundid järjestikkoodiks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Konvolutsioonkood L bitine sümbolijärjestus muundatakse koodris n(L + M) bitiseks väljundkoodiks Kooditegur on seejuures avaldatav r = L / n(L + M) bitti sümboli kohta Kuna tavaliselt L >> M, saame lihtsustatult r 1 / n bitti sümboli kohta Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 5 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi seotud pikkuseks, väljendatuna sõnumibittides, on nihete arv, mille jooksul üks sõnumibitt mõjustab koodri väljundit Mjärgulise nihkeregistriga koodri mälu on võrdne M sõnumibitiga ja vaja läheb
arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB (gigabaiti). Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta. Muut- ja püsimälu Mäluseadmete üheks põhitüübiks on muutmälu, ka lugemis-salvestusmälu või RAM (Random Access Memory). See tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist. Teiseks põhitüübiks on püsimälu ehk ROM (Read Only Memory), milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine
järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Tavalisel helikaardil on peale helitekitamise seadme ka sisendid ja mikser. Mikseri ülesandeks on eri sisenditest saadud helide kokkuliitmine. Signaalide summa läbib analoog- digitaalmuunduri (ADC- Analog to Digital Converter) ja muutub nii arvutile arusaadavaks, reeglina vähemalt 8- bitiseks digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Diskreetimissagedus peab kvaliteetse tulemuse saavutamiseks olema kvanditava analoogsignaali kõige kõrgemast sagedusest vähemalt kaks korda
Kuna andmesiini laius ühekanalisel mälul on 64 bitti ehk 8 Baiti siis andmevahetuse kiiruse arvutamiseks tuleb korrutada mälu taktsagedus 8 Baidiga. DDR SDRAM (Double Data Rate SDRAM) ehk topeltkiirusega sünkroonne dünaamiline muutmälu võimaldab oluliselt kiiremat andmevahetust edastades andmeid nii tõusva kui langeva taktsageduse frondiga kasutades 2-bitist andmepuhvrit. DDR2 SDRAM - selle edasiarenduse puhul suurendati puhvrit 4-bitiseks ja tõsteti mälu välist takti, mis võimaldas lugeda 4 korda kiiremini andmeid kui mälu sisemine takt. Samuti alandati mälu toitepinget 1,8V'ni, mis omakorda võimaldas vähendada mälu voolutarvet. DDR3 SDRAM - vähenes voolutarve ja toitepinge, puhvrid 8-bitised, mis võimaldab lugeda mälusiinilt andmeid järjest puhvrisse 8 korda kiiremini mälu sisemisest taktsagedusest. RDRAM (Rambus DRAM) - see on tänaseks juba praktiliselt unustatud mälutehnoloogia, mis
arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32- bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB (gigabaiti). Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta. Varasemad personaalarvutid olid varustatud 512…640 kb mäluga. Mälu, mis ületas seda piiri jäi paljude programmide poolt kasutamata. Nüüdseks on normaalne vähemalt 256-512 MB. Mäluseadmete üheks põhitüübiks on muutmälu, ka lugemis-salvestusmälu või RAM (Random Access Memory). See tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas
Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions, universaalsed internetiposti laiendused): o Standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. (teisendab muudmoodi kodeeritud asjad 7-bitiseks ASCII koodiks). o MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. o Content-Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida. o Content-Transfer-Encoding kirjeldab, millist tüüpi kodeeringut kasutati, et kiri ASCII-ks kodeerida.
Kui võrrelda HTTP-d SMTP-ga, siis SMTP on mõeldud selleks, et saata kirju ja faile, HTTP on aga selleks, et küsida faile. Kirjal on olemas päis (kellele, kelle käest, kirja teema) ja sisu (sõnad 7-bitilises ASCII koodis). Kui me tahame saada midagi muud peale teksti, siis 8-bitine kood tuleb teisendada 7-bitiliseks ASCII koodiks. Selleks on olemas täiendus MIME, mis võimaldab läbi meili saata ka muud informatsiooni kui tekst. Alguses toimub 8-bitise mitte ASCII koodi teisendamine 7-bitiseks ASCII koodiks ja pärast teisendatakse see tagasi 8- bitiliseks mitte ASCII koodiks. Tänu MIME-le saab saata läbi meili muusikat, pilte, videosid ja ka faile. Kui võrdleme HTTP-d ja meilindust, siis HTTP-s iga objekt saadetakse eraldi, meili juures pakitakse kirja sisse kõik asjad kokku ehk e-kiri võib koosneda mitmest osast. SMTP protokoll on selleks, et saata kirju. Kui saatja saadab kirja, siis SMTP protokolli kasutades pöördutakse serverisse ning server
Erijuhul saab LIM-signaali väljastada kiire väljundi kanali (HSO - high speed output) kaudu siis, kui viimane pole hõivatud. Värati 2 kaudu toimib ka jadavärat, mille infoedastuskiirus 300...9600 boodi on programmiga valitav jadavärati kiirusjaguri (BRG - baud rate generator) abil Andmete sisestamiseks ja väljastamiseks saab kasutada värateid 3 ja 4 ning 8-bitist kvaasikahesuunalist väratit 1. 8-bitised väratid 3 ja 4 on programmiga ümbergrupeeritavad ühiseks 16-bitiseks aadressi-andmekanaliks. Taimer WDT (watchdog timer) on ette nähtud kaitsmaks juhtraali tarkvaratõrgete eest. Sellel otstarbel saab ta lühikeste ajaintervallide järel tarkvara korrasolekut kinnitavaid signaale ning väljastab tõrke korral riistvarale signaali RESET. Ue AnGnd Toide f 8 Kbait A / D- Taktigener. kiibi EPROM
annaabi.ee 
