halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana- Liivimaa suhtes (1492. a Ivangorodi ehk Jaanilnna kindluse rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks
hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster Millal kloostrid Eestis kinni pandi? Miks? Eestis pandi kloostrid kinni peamiselt Liivisõja ning usulise reformatsiooni tagajärjel. U 1520
saj kesk Eesti aladel süüstemaatiline õigeusu korraldamine Saaremaa, Läänemaa oli esimesed? Hetkel 2 õigeusu kirikut , tahetakse jõuda sinna, et riigis ei tohi olla kaht õigeusu kirikut. Viljandi luter. kirikud (praost, sajandid, kellele pühitsetud). Jaani kirik - 15.saj, Johannesele pühitsetud. 17.saj Ristija Johannesele pühitseti. Praost on Marko Tiitus. Pauluse kirik - 19.saj. Hetkene praost Allan Praast. Kuremäe. kuulub õigeusu kirikule Nunna klooster Birgitiinid ning Pirita. 15.saj Püha Brigittale Elab 8 nunna, kesib Indiastja Mehhikost Lühend EELK ja kõrgeim vaimulik. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Andres Põder? Jourdan. katoliku kiriku juht Peeter-Pauli kogudus Tallinnas Nevski katedraal Tln. kuulub õigeusule 17. saj. Peeter Suur ja sealne usuelu, vanausulised, 17. saj alanud Peeter suure tagakiusamine tõi mitmed põgenejad Eestisse. Külad rajati Peipsi äärde. 1740. a I kirki (puust)
kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna) Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt. Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg Poolt: linnad (linnal oli võimalus raha saada juurde, Vastu: maahärrad 1524, 14
# Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused. 24) Pärast muistset vabadusvõitlust muutusid enamik muistseid kihelkondi kirikukihelkondadeks. Nad kaotasid haldusliku tähenduse ja kujunesid kirikuringkonnaks, maakoguduse alaks inimeste kirikusse kuuluvuse järgi, ühe
· Kolmelöövilised Viru-Jaagupi, Haljala · Tallinnas Oleviste kirik · Südalinna kõrgtipp, basiilika · Samalaadne Niguliste kirik, hetkel muuseum (keskaeg) · Tallinna Toomkirik · Basiilika, torn barokkstiilis · Pühavaimu kirik · Kodakirik, 2-lööviline · Kloostrid (20-30), likvideeriti reformatsiooni käigus · Pirita, varemetes, hetkel kontserdipaik, birgitiinid, segaordu, 3-lööviline kodakirik · Püha Katariina klooster, esialgu Toompeal, hiljem alllinnas, alles müürid, ristikäiguga siseõu · Püha Miikaeli nunnaklooster, Gustav Adolfi gümnaasiumi hoones · Padise klooster, varemetes, restaureeritud, eraldatud, rajatud maale (50 km Tallinnast) Tartu ja Lõuna-Eesti · Urvaste- ainus maabasiilika, kooriruumiga, lühike lai pikihoone
Birgitiini kloostrites keskajal õed kloostrist väljas põhimõtteliselt ei käinud, kuid mõnikord siiski reisisid (kodukohta, tistesse kloostritesse).Õed tegid käsitööd näiteks õmblustööd, ent ei müünud midagi vaid kinkisid. Pirital tõid toitaineid, küttepuid jms talunikud nendest küladest, mis kloostrile kuulusid. 3.2. Pirita kloostri taastamine Pirita kloostri taastamise idee tõusis päevakorda peagi pärast Eesti vabanemist pool sajandit kestnud okupatsioonist. Birgitiinid külastasid Eestit juba enne vabanemist tollal Soomes Turu linnas birgitiinide kloostrit juhtinud Ema Teresa Perciaccante külastas Eestit juba 1990. aastal, osaledes piiskop Eduardi mälestusmissal Tallinnas. Järgmise, Eesti jaoks pöördelise 1991. aasta 30. juunil oli Ema Teresa koos kuue birgitiiniga taas Tallinnas, osaledes Pirita 10 kloostri 550. aastapäeva tähistamisel. Läks siiski veel aega, enne kui toona sündinud mõte
Puudus püsivus, kus perekond seotud altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega. Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster. Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus. Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata
annaabi.ee 
