Polüeeterketoon (PEEK) on värvitu orgaaniline termoplast, mis on suurepäraste keemiliste ja mehaaniliste omadustega isegi kõrgetel temperatuuridel. See on väga vastupidav termolüüsi ja biolagunemise suhtes. Tihedus 1320 kg/ m3 Elastsusmoodul (E) 3.6 GPa Tõmbetugevus (σt) 90–100 MPa Sulamistemperatuur 343 °C Tänu PEEKi headele omadustele kasutatakse seda enamasti nõudlikes rakendustes nagu laagrites, kolbi juppides, pumpades, ventiilides ja elektrikaabli isolaatorina. PEEKi peetakse heaks biomaterjaliks, mida kasutatakse meditsiiniliste implantaatide loomisel
metall või metalloid vabastatakse Näide ANTROPOGEENNE TEKE 1. Trinbutüültina kasutati laevavärvide koostises biotsiidina lahustudes palju püsivamad kui arvati settisid merepõhja ning imendusid merekarpidesse ja muudesse selgrootutesse 1. Tetraetüülplii kasutati bensiini lisandina detonatsiooni vastu sattus loodusesse ebapiisava põlemise või kütuselekete tulemusena biolagunemise tagajärjel formeerunud trimetüül ja etüültina leitud Alpi ja Gröönimaa lumest ning Prantsuse veinidest ANTROPOGEENNE TEKE 3. Närvigaasid Sisaldavad fosfori ja arseeni orgaanilisi ühendeid Konteinerite leke ja terrorismi oht (sariin) 4. Põllumajandus Arseenorgaanilist ühendit roxarsone kasutatakse laialt linnukasvatuses toiduna Lindude sõnniku kaudu lähevad juba ohtlikumad arseeni ühendid ringlusesse
kooste- vahendid, Tööjõu- ja kalmistulaternad, jäätmekäitluskulud on kirjutusvahendid väikesed. Peavad olema kompostitavad. Reklaamitavad loodusesõbralikene. [4] 17 6. BIOPLASTIJÄÄTMETE KÄITLEMINE Biolagunemise all mõistetaks plastide lagunemist mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Enne biolagunemist on oluline materjali keemiline või fotodegradatsioon. Keemiline degradatsioon toimub oksüdatsiooni, hüdrolüüsi või termilise lagunemise teel.
O3 tekkereaktsioonis esinevad algühendid). Lisaks jagatakse reostusained kaheks- primaarsed ning sekundaarsed reostusained. Primaarsed reostusained on ained, mis satuvad atmosfääri koheselt pärast põlemisreaktsiooni. Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus. 2.1 Süsi Süsi on fossiilne kütus, mis tekib soistes ökosüsteemides, kus taimejäänused on muda ja vee poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi. Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe põletamisel on tähtis jälgida temperatuuri
Tööstus- ning äritsoonides saastavad pinnast lenduvad orgaanilised ained (VOC) - benseen, tolueen, ksüleen, diklorometaan, trikloroetüleen ja trikloroetaan. Üheks allikaks on nende ainete lekkimine pinnasesse säilituspaakidest. Ka vanadest prügilatest sattuvad VOC pinnasesse. Mõned orgaanilised saasteained liituvad huumusega ning selline protsess aitab kaasa nende ainete detoksifitseerimisel. Pinnases võivad pestitsiidid laguneda kas keemiliste, fotokeemiliste või biolagunemise reaktsioonide käigus. Kõige mikroobiderikkam kiht on risosfäär, kus toimub orgaaniliste saasteainete kõige efektiivsem lagundamine. 15) Pinnase erosioon. Tuuleerosiooni ning metsade hävitamise tagajärjel toimuvad pinnase lagunemise protsessid. Pinnase omadusi võivad halvendada ka kastmine (irrigatsioon) ning monokultuuride kasvatamisele suunatud põllumajandus. Erosioon on mulla kadu. Vihmapiisad eraldavad mullale langedes mullaosakesi
soodsates tingimustes täielikult biolagunev ja mille valmistamiseks on kasutatud looduslikku polümeerset ainet – tselluloosi. Palju muret on biolagunevate plastkottide säilitamise, taaskasutamise, eriti aga regranuleerimisega. Kahjuks on kaubandusvõrku tekkinud nn okso-biolagunevad plastid, näiteks okso-biolagunevast polüetüleenist kilekotid, mida reklaamitakse kui biolagunevaid ja isegi kompostuvaid, mis tegelikult ei vasta ühelegi biolagunemise ja veelgi vähem kompostuvuse standarditega kehtestatud nõuetele. 6. Pakendamismeetodid, tarbija nõudmised. Kašeerimine – kasutatakse peamiselt paberitööstuses 2 ja enama kihi paberi või papi ja mõne muu materjali ühendamiseks liimiga või kergesti sulava plastikuga (PE, PP, PVC). Ühendamine toimub valtsidevahelisel tööpinnal. Kasutatakse näiteks 2-5 paberikihi ühendamiseks, saadakse papp või kartong
· niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele; · sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele; · tarindite niiskumine ja kuivamine; · lisasoojustamise mõju analüüs; · soojusjuhtivus erinevatel aastaaegadel; · sisekliimatingimused; · energiaarvutused; 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid (loetleda erinevaid). · kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; · materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine; · tõmbuse vältimine. 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline niiskus, küllastustemperatuur. Õhk on gaaside segu
tselluloosi derivaadid, polüestrid. Keskonna saaste seisukohalt peaks tarbeplastid olema ajas kergesti ja kiiresti lagunevad. Polümeerid, mis sisaldavad - C = O rühmi lagunevad hüdrolüüsi, bio-ja fotodegradatsiooni teel. Tärklise lisamine kiirendab/ hõlbustab teiste polümeeride degradatsiooni. - termoplastne tärklis / thermoplastic starch: biolagunev materjal, mida segatakse (blend)ka teiste plastidega nende biolagunemise soodustamiseks ( tärklist 60-70%). Polümeeri eluiga: seda reguleerib polümeeri struktuur V kiirus ( aeg) kasutusaeg t Kasutusaja pikendamiseks lisatakse polümeeridele aineid, mis aeglustavad vananemist- inhibiitorid - vananemisel muutub polümeeride lahustuvus - polümeer võib muutuda nõrgemaks ja hakata " voolama" ( leepuvad, jäävad alus- materjalide külge jms ) - põikahelate tekkimine muudab polümeeri järjest vähem lahustuvaks ( konserveerimises kasutatavad liimid
erinevaid piirete lahendusi, kütte- ja ventilatsiooni seadmeid jms. Uuringud välitingimustes – Termopildid, proovikehade võtmine hallituse ja liigniiskuse tuvastamiseks, õhulekete mõõtmine. 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid ja piirsuurused Lahenduse heakskiitmine sõltub oluliselt tarindi toimivusele esitatavatest kriteeriumitest: kande- ja kasutuspiirseisundi tagamine; kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; metallide korrosiooni vältimine; materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; värvimuutus; pragunemine; liimide ja värvide nakke kadumine; betooni karboniseerumise vältimine; energiakulu vähendamine; tõmbuse vältimine. Ühtset ja kindlat piiri on sageli raske anda. Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80..
annaabi.ee 
