puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine referaat Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Miks on putukud head biokahjustajad? Puidusikk Hiidtüve vaablane Sinisikk Majasikk Mööblitoonesepp Suur toonesepp Hobusipelgas Hääletu toonesepp lisainfo Miks on putukud head biokahjustajad? 1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga 2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist 4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi 5) Toiduallikad võivad olla erinevad 6) Paljunevad kiiresti 7) Kõrge adapteerumisvõimega Puidusikk pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega.
happeliseks neutraalne paber pH= 7; happeline pH< 7; aluseline pH >7 nõrgalt happeline pH 5,0...6,0 7. kuidas mõjutavad paberit keskkonnatingimused milles suhtes on paber eriti tundlik ja kergesti kahjustatav Kõrge temperatuur, valgus ja suur õhuniiskus soodustavad happelisi reaktsioone ning mõjutavad paberi säilivust. Keskkonnategurid, mis mõjutavad paberi säilimist: * temperatuur, * niiskusesisaldus, * valgus, * saasteained, * biokahjustajad, * vibratsioon, * elektromagnetväljad. 8. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid töövahendeid ja laboriseadmeid Laboris altvalgustusega laud, pH meeter, luup, mikroskoop, vaakumlaud, pesuvann, tõmbekapp, suured pressid. Töövahendid- skalpell, silur, pintslid, käärid, kustukad, joonlaud, käsipress, vildid. 9. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid materjale ja abivahendeid
substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest valgus - paberi fotokeemilise lagunemise kiirus sõltub kiirguse lainepikkusest, intensiivsusest ja kestvusest, aga samuti materjali omadustest, temperatuurist, niiskusesisaldusest, keskkonna hapnikusisaldusest ning lagunemisreaktsioone katalüüsivate ühendite olemasolust õhus leiduvad saasteained biokahjustajad - elusorganismide poolt põhjustatud kahjustused objektidel magnetväljad (magnetsalvestiste korral) vibratsioon (esemed) Arhiivieeskiri reguleerib temp ja õhuniiskuse, saasteainete sisalduse ja magnetväljatugevuse (see puudutab magnetkandjaid). Temperatuur on keha või keskkonna soojusenergeetilist olekut iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kraadides Temperatuur mõjutab materjalide:
Sideainena kasutati mandli- või ploomipuuvaiku, riisi- ja nisutärklist, loomset liimi ja kalaliimi. Lahustina kasutati vihmavett, valget veini, äädikat. Sellise tindi veekindlus sõltub liimainest ning sageli ei ole süsiniktindid veekindlad, vaid tulevad niiske käsnaga hõõrumisel maha. Samas on nad aga valgusekindlad ning vastupidavad erinevate keemiliste ainete toime suhtes, kuna süsinik ei regeeri ei hapete, aluste, valguse, õhu, vee ega kahjusta seda ka biokahjustajad. Süsiniktint võib alusmaterjalilt lahti murduda, eriti pärgamendilt. Süsiniktint on paks, kuna tahmaosakesed ühinevad kergesti omavahel ning sadenevad aja jooksul välja. Süsiniktint imendus raskesti paberisse ning oli samas kraapimise ja pesemisega kergesti eemaldatav. Raudgallustint Galluspähklid ehk tammepahad on putukate (näiteks pahklase) vastsete ümber kasvanud moodustised tammede lehtedel, mis sisaldavad märkimisväärsetes kogustes parkaineid. Kirjutamisel on tekst esialgu
Artefaktide kahjustusprotsessid sõltuvad oluliselt materjalide keemilis-füüsikalistest omadustest, mis on määratud materjalide valmistamiseks kasutatud tooraine ning tehnoloogilise protsessi poolt. Materjalide ajalugu, st hoiutingimused minevikus, mõjutab suurel määral nende käitumist käesoleval hetkel.Terve rida keskkonnategureid, nagu temperatuur, niiskusesisaldus, valgus, saasteained, vibratsioon, magnetväljad, biokahjustajad, mõjutavad objektide seisundit olulisel määral. Kõikvõimalikud loodusõnnetused võivad suure hulga objekte hävitada või neid kahjustada. Väga sageli mõjutavad artefaktide infosisalduse muutusi kõige enam mitmesugused inimestega seotud tegevused. Igasugune artefaktide kasutamine muudab neid. Kasutamise käigus objektid kuluvad, neile tekivad mitmesugused kahjustused, objektid võivad osaliselt või täielikult puruneda. Kasutamine mõjutab artefakti nii primaarses kui ka sekundaarses
· konstruktsioon (rull, köide,koodeks jne) · kujundus (gooti, renesanss jne) · vorming(info esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis) · kaudne info(Kogunenud dokumenti tema "eluea" vältel) Säilitusmeetodod: · Ennetav säilitamine (kaudne) · Korrektiivne säilitamine (otsene, aktiivne) · Info uuendamine · Ei tee midagi Kahjustavad väliskeskonna teg. · temperatuur · õhuniiskus · valgus · saasteained · biokahjustajad · vibratsioon · elektromagnetväljad Arhivaalide kasutamine: ajalooline perspektiiv (suhted avalikkusega); kasutamise eri - liigid, mis on AIS, mis on Saaga? Minu kui uurija isiklikud kohustused uurimissaalis töötades arhivaalide lugemissaalis kasutusse andmine Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevaid põhimõtteid täpsustab igal arhiivil olemasolev uurimissaali eeskiri. Kasutamisel peab olema tagatud arhivaalide turvalisus ja need ei tohi
See on järjekordselt üks õigusakt, mis laseb teha asutusel riskianalüüsi, seekord töötajate tervisele. Kuid kõikide erinevate valdkondade riskianalüüsides tuleks vaadelda ka ohte tervisele, see tähendab järjekordselt andmete dubleerimist ning liigse inim- ja ajaressursi kulu. 3.3Dokumendi- ja arhiivihalduse suuremad ohud Peamised dokumendi- ja arhiivihaldust ähvardavad ohud on kahjutuli, veeõnnetus, infrastruktuuride rikked, loodusõnnetused, vargused, vandalismiaktid, biokahjustajad, infosüsteemide ründed jm. Järgnevalt on suuremate ohtude kaupa toodud ära mõningate hädaolukordade kirjeldused. Tabel 3.3 Mõningate võimalike ohutüüpide loetelu Arhiivihoidla Serveriruum Andmebaas arhivaalide süttimine andmebaasi halvang biokahjustajad andmebaasi ja/või
Säilitamine on oluline kasutamise jaoks ja kasutamine õigustab vahendite kulutamist säilitamisele. Põhivaldkonnad, millega säilitamine tegeleb: · hoid, säilitustingimused, hoone ehituslikud aspektid; · objektide kasutamine ja käsitsemine; · säilikute või kogude hooldus; · informatsiooni uuendamine; · konserveerimistöötlused; · ohuplaneering; Olulised keskkonnategurid on temperatuur, õhuniiskus, valgus, õhus leiduvad saasteained, biokahjustajad, magnetväljad, vibratsioon (esemed). Pabermaterjalide hulka kuuluvad dokumendid, raamatud, kaardid, kirjad, margid, graafika, postrid, joonised, ajakirjad, ajalehed, faksid, papjeemaseest esemed. Pabermaterjalide kahjustused: füüsikalised, keemilised, mehaanilised, bioloogilised. Pabermaterjali hoiutingimused: temperatuur 18 või madalam, õhuniiskus 30 50%. Valgust mida vähem, seda parem. Hoiustamiseks riiulid, kapid, parem metallist.
annaabi.ee 
