See ühendab emaosrganismi areneva lootega. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et algselt on nad omavahel vägasarnased ning lõpuks omandavad endale omased tunnused. Seega läbitakse onotheneesi alguses liigi evolutsiooninise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetakakse biogeneetiliseks reegliks. Paari esimese kuuvältel on embrüo eriti tundil võimalike kahjustavat tegurite suhtes. Sel perioodil kahjustatud loode võib sünnimomendiks olla vääralt arenenud käte või jalgadega, tihti esineb mitmete siseelundite või närvisüsteemi kahjustusi. Kokku kestab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Kui laps sünnib varem kui36.nädalal, loetakse teda enneaekseks. Sellised lapsed vajajvad sünnijärgselt mõnevõrra
Lootelehtedest edasine areng: Embrüonaalne induktsioon- kõik kudede ja organite tekked on omavahel seotud. 1. Välimine lootelehtnärvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude, küüned,karvad,hammaste vaap. 2. Keskmine lootelehttugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- sigimiselundkond. 3. Sisemine looteleht seede- ja hingamiselundkond. Embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. nim. biogeneetiliseks reegliks. POSTEMBRÜOGENEES- ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE ARENG- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega. (roomajad,linnud,imetajad sh inimesed) MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. (selgrootud, mõned selgroogsed): 1. Täismoondeline areng: munavastnenukkvalmik. NT: liblikas 2. Vaegmoondeline areng: munavastnevalmik NT: prussakad,lutikad, rohutirtsud
küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega). Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite (alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja
6. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunadalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejarel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigievolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. Reegli juures tuleb silmas pidada, et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki evolutsioonilise arengu etappe mõned neist võivad loote arengu käigus vahele jaada. Seejuures ei sarnane arenev embrüo mitte eellaste täiskasvanud vormidega, vaid nende loodetega. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lopusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased ning on toimunud evolutsioon. 17.DNA ja geen ja kromosoom
ümbruse rakkudest, mis liiguvad välimise ja sisemise lootelehe vahele. Mesodermist moodustub tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelunkond ja erituselundkond. NB! kõikidest lootelehtedest arenevad sisenõrenäärmed. Inimesel moodustub gastrula 3-4 arengunädalaks. Gastrulaga läbitakse arengu väga tähtis etapp! Embrüogeneesis (ontogeneesi alguses) toimub areng nii, et läbitakse evolutsioonilise arengu etapid sellist arengut nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. (1 kuu vanusel lootel saba ja lõpusepilud). Paari esimese kuu jooksul on loode eriti tundlik kahjustustele, sest siis arenevad tema elundid. Kahjustada saavad käed, jalad, närvisüsteem, siseelundid. 32 Loote väärarengud Looteliste väärarengute protsessi nim teratogeneesiks Reegel:
kooseluvorm (2 puud ühel maa-alal, 2 koera emase pärast) Herbivooria taimetoitlus. Loomad kes söövad taimi. (jänesed) 2.biogeneetiline reegel. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nim. biogeneetiliseks reegliks. Reegli esitasid saksa teadlased Ernst Haeckel ja Fritz Müller.Seal tuleb silmas pidada, et mõned evolutsioonilise arengu etapid võivad loote arengu käigus vahele jääda ja arenev embrüo ei sarnane mitte täiskasvanud vormidega, vaid nende loodetega. Sarnaselt teiste selgroogsete embrüogeneesiga allub ka inimese loote areng biogennetilisele reeglile. Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud ning seetõttu sarnaneb ta kala lootega
karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega). Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite (alkohol, ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu, nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps
annaabi.ee 
