Riskifaktorid võivad olla samuti väga erinevad: · Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus) · Interpersonaalsed (halvad peresuhted, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi) · Psühhosotsiaalsed (käitumisprobleemid, halvad suhted tööjuures, enese vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi mõju Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes
· Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus) · Interpersonaalsed (halvad peresuhted, vanemate lahutus; eemaletõukamine sõprade poolt, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi) · Psühhosotsiaalsed (käitumis- ja õppimisprobleemid, halvad suhted kooliga, enese vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad
Isik inimene mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus eristus teistest Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab nn ,,mina"-teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu väljakujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isuksuse kujunemise teooriad: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud, Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel Fenomenistlikud käsitlused (iga isiksus on kordumatu ,), isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest TÄNAPÄEVAL: bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes.[peab aitama välja arendada]
Neid vastasmõjusid 2 nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine). Arengut mõjutavad proksimaalsete protsesside vorm, jõud, sisu ja suund. Inimest mõjutavad nii lähem kui kaugem keskkond, tema loomus, nii sotsiaalsed kui ajaloolised tingimused. Samuti mõjutavad inimese heaolu biogeneetilised, psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalkultuurilised ja füüsilise keskkonna faktorid. Muutused ökoloogilises keskkonnas on üliolulised (õe-venna sünd, lasteaeda minek) ning siinjuures on oluline, kuidas laps nende muutustega toime tuleb ja kohaneb. Inimese heaolu mõistmisel tuleb arvestada füüsilise keskkonna (geograafilised, arhitektuurilised ja tehnoloogilised süsteemid) ja sotsiaalse keskkonna (kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised süsteemid) vastastikuseid mõjusid.
o Individaalsus eristus teisest · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn ,,mina" teadvus, käitumise ja tegevusjoonte põhijoonte suhtleline püsivus täna kujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus ennast reguleerida ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. o Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena o Isiksuse kujunemise teooria: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud. Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel. ,,Käbi ei kuku kännust kaugele" Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatuse määravad kõik isiksuse kujunemisel. (Tabula rasa valge leht) Fenomenistlikud käsitluse isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest. (erakordne omaette nähtus)
4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad? 17.-18.sajandil oli 3 põhilist sotsiaalfilosoofilist kirjeldusviisi: 1. lapsed on olemuselt läbinisti halvad 2. lapsed on olemuselt läbinisti head 3. lapsed on pigem halvad kui head Kaasajal on need kirjeldused kaetud kindla arengupsühholoogilse teooriaga. 3. Arenguteooriad. Ajaloost. Alguse sai K.E. von Baeri embrüoloogiaalastest töödest. Teisest küljest toetub evolutsioonimudelitele(Ch.Darwin). Biogeneetilised teooriad arengu määrab ära bioloogilise küpsemise protsess. o G.Stanley Hall (1844-1924). Tegeles lapsepsühholoogiaga. Oli pedoloogia (lapseõpetus) looja o Lähtus Haeckeli rekapitulatsiooni seadusest ( 1886.a.-loote arengulugu on liikide ajaloo lühike ja kiire kordamine) o Püüdis biologiseerida lapse arengut. Ontogenees kordab lühidalt fülogeneesi (indiviid teeb oma
annaabi.ee 
