Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. 11. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel
Protsess vajab absorbeerivat lisamaterjali, milleks kasutatakse tavaliselt puidugraanuleid. Protsessi käigus on tagatud lõhnade neutraliseerimine. Kompostimine Big Hannaga on lihtne, ökonoomne ning vajab minimaalset hooldust ja järelvalvet. HotRot HotRot In-vessel süsteemi kompostimisüksused on erineva võimsusega, töötlemismahuga 0,5 kuni 12 tonni jäätmeid päevas. Kompostimisprotsess ja valmis kompost ei eralda märkimisväärset lõhna. Lõhna vältimiseks kasutatakse biofiltrit. 15 HotRot süsteemiga saab käidelda praktiliselt kõiki orgaanilisi jäätmeid: toidujäätmeid, biomuda (kaasaarvatud heitveepuhastusjaamades tekkiv muda) ja MBT jäätmeid. Peamiseks reguleerivaks parameetriks on niiskussisaldus, selle optimaalne hulk on 50 – 60%. Ka materjali osade suurus, toitainete osakaal ja materjali pH mõjutavad komposti kvaliteeti.
Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min.
Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min.
Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga 20-30 min. (Biofiltratsiooni põhimõtteline skeem on toodud konspektis lk. 180)
- Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. - Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. - Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. - Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. - Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega.Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. 15
- Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. - Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. - Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. - Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. - Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Joonisel 2.74 on antud biofiltratsiooni põhimõtteline skeem. Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee
Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus (veehulk m3/h filtri pealmise pinna m2 kohta). Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Biofiltri täiteaineks kasutati varem killustikku, mis kaasajal on asendatud plastist mitmesuguse kujuga täitekehade või pindadega. Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis, ca 1 kg muda/kg BHT
Katsetega on selgitatud, et vähelagunenud turvas on hea materjal filtrite täitematerjali valmistamiseks, sest ta omab: * head veesiduvusvõimet, * pooride suurt ristlõiget * head adsorptsioonivõimet, * suurt mikroobiaktiivsust, * suurt puhvermahtuvust ja * väikesi hoolduskulutusi. Alates 1989. aastast täiustab Vapo 0Y turba biofiltrite materjale ja meetodeid koostöös mitme Soome uurimisinstituudiga. Selle koostöö tulemusena on valmistatud mitu tööstuslikku biofiltrit heitvete puhastus- ja pumbajaamadesse, rasvasulatamis- ja kalatöötlemistehastesse. Looduslik turvas sisaldab mitmeid temale iseloomulikke mikroorganisme. Filtri rikastamine kõige efektiivsemalt toimivate mikroorganismidega toimub biofiltreerimise alguses nn. aklimatsiooniperioodil. Kui eesmärgiks on spetsiifiliste tööstusgaaside puhastamine, viiakse turbasse ettekasvatatud mikroorganisme. Spetsiifiliste mikroobide otsimiseks ja ettekasvatamiseks
annaabi.ee 
