............................ 6 Joodi tähtsus: ......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Siin referaadis teengi siis kokkuvõtte 3-st mineraalainest - kaalium, naatrium ja jood. 3 Naatrium Naturaalsetes toiduainetes leidub väga vähe naatriumi. Leidub naatriumi aga töödeldud toiduainetes, kuna töötlemise käigus lisatakse soola. Seda leidub kõikides keha kudedes ja organites
............................ 4 2. Fosfor.......................................................................................................... 5 3. Naatrium..................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..........................................................7 Mineraalained Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Kaltsium Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes
Suktsessioon ehk koosluse vahetus pöördumatu ümberkujunemine, mis toimub sadade kuni tuhandete aastate jooksul, muutub koosluse koosseiss ja struktuur, kujuneb uus kooslus Autogeenne koosluse sisesed tegurid Allogeenne välistegurite toimel Kliimakskooslus püsivas olekus, väga aeglane areng, sagedaste häiringutega 4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27 Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S Aineringe aine liikumine eluta loodusest elusasse loodusesse ja vastupidi Suletud aineringe (kadu ja juurdetulekud võrdsed) looduslikud ökosüsteemid Avatud aineringe (toiteained viiakse rohkem ära kui tagastatakse) põllumajandus Evaporatsioon aurumine maapinnalt Transpiratsioon aurumine taimedelt Evapotranspiratsioon summaarne aurumine
Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, ja väldi toidu mitmekordset soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi: · Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink
sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel antioksüdandid Vitamiinide omastatavust takistavad: liigne kohvijoomine alkoholi tarbimine suitsetamine mõned ravimid antibeebipillid Mineraalained Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiseks. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Mineraalainete omastatavust võivad takistada: liigne kohvijoomine allkoholi tarbimine suitsetamine mõned ravimid antibeebipillid Kokkuvõte Probleemideta elamiseks peab inimene toitu sööma
· Kõige suurem risk antioksüdantide puuduse tekkimiseks on neil kes järgivad madala rasvasisaldusega dieeti piiravad tarbitavat energiahulka piiravad puu- ja juurviljade tarbimist v. loobuvad neist täielikult samuti suitsetajatel, alkoholiga liialdajatel ning saastunud piirkondade elanikel Mineraalained · Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud · Makroelemendid Sisaldus kehas on üle 0,01% C, O, H, N, S, P, Ca, Na, K, Mg, Cl · Mikroelemendid Sisaldus kehas on alla 0,01% (osadel alla 0,00001%) Inimkeha normaalseks funktsioneerimiseks on kindlaks tehtud 16 vajalikku elementi Fe, Zn, Cu, Mn, Se, J, F, Co, Cr, Si, V, Ni, Sn, B, As, Mo
Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6.Mineraalained Mineraalained moodustavad umbes 45% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina.
Joodipuudlikkusega naistel esineb sagedamini raseduse katkemisi, aeglustub üsasisene loote arenemine, suureneb surnultsündinud laste arv ja vastsündinud laste suremus. Rasketel juhtudel täheldatakse joodi defitsiidi korral kaasasündinud anomaaliaid (väärarenguid) kõõrdsilmsus, kurt-tummus, kretinism. Täiskasvanutel täheldatakse joodivaeguse korral üldist kroonilist halba enesetunnet, nõrkust, alanenud töövõimet. (10) Arvatakse, et puuduva bioelemendi vaeguse likvideerimiseks on kõige kindlam tee suure joodisisaldusega toiduainete (näiteks merelise päritoluga toodete) tarvitamine, joodi sisaldavate ravimite ja jodeeritud soola kasutamine. (10) Teisest küljest on aga jood ülemanustamisel kahjulik. Suukaudu manustamine Joodi mürgine mõju võib tekkida kas õnnetusjuhtumi tõttu või enesetapumõtetega inimesel. Grosseline (1984) on maininud, et joodi mürgist mõju võivad tekitada merevetikate neelamine
Ca 1,5 Mg 0,1 P 1,0 KÕIK KOKKU 99,9 Mõlemas eespool osutatud tabelis on inimkeha koostis antud tervikuna, arvestades ka tema loomulikku koostisosa vett, mis moodustab ligikaudu kaks kolmandikku keha massist. Kui vaatluse alla võtta aga üksnes kuivaine koostis, muutub nelja peamise bioelemendi osakaal tunduvalt: esikohale paigutub süsinik, mis moodustab 50-60% keha kuivmassist, järgnevad hapnik 25-30%, lämmastik 8-10% ja vesinik 3-4%-ga. Peamine asjaolu, millest tuleneb süsiniku laialdane levik eluslooduses, on selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide (O, H, N, S) aatomitega. Iga süsiniku aatom võib niimoodi seotud olla 1-4 teise süsiniku aatomiga
annaabi.ee 
