bilansi kokkuvõte (0)

Elza Lutt MSEF-1 Riskianalüüsi essee  Käsitletavad teemad: Töötajate kaasamine, töökeskkonna 
ohutegurid, tööõnnetus ja tööga seotud haigus, vastutus Riskianalüüs on üks kõige olulisemaid ennetustegevusi, et luua ja 
kindlustada ohutu töökeskkond. Kui tööandja analüüsib töökeskkonna 
riske ja loob parandusi, siis on tõenäoline, et hoitakse ära mõni õnnetus. 
Kui aga tööandja seda ei tee on õnnetuse tõenäosus suurem ning sellega 
rikub tööandja Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse üht olulisemat nõuet –
TTOS § 13 l. 1. p. 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus 
selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral 
nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, 
arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva 
seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja 
töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi 
tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. Riskianalüüs on oluline: töötajatele; inimestele, kes on ohustatud (lähedal 
elavad inimesed, kliendid, praktikandid jne); Töötervishoiuarstile; 
Tööandjale ja ettevõtte juhtkonnale; Riikliku järelevalve organisatsioonile 
(TI). Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid on: Bioloogilised, füsioloogilised, füüsikalised, 
keemilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid.  Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, 
parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud 
mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud 
bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, 
allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme 
liiki haigusi: parasiitide, viiruste või bakterite põhjustatud nakkused 
näiteks praegusel ajal COVID-19 viirus; allergiaid; mürgitusi.
Selleks, et vältida bioloogilisi ohutegureid peab tööandja Bioloogilistest 
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete
järgi tegutsema ehk tagama tööhügieeni ning andma töötajatele 
korralikku väljaõpet. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste 
kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös 
ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia 
tervisekahjustuseni. Ohutegurid põhjustavad luu- ja lihaskonnas 
ülekoormushaiguseid enamasti alaselja, kaela, õla, käsivarre ja käe 
piirkondades. Vaevused hõlmavad lihaste, kõõluste, sidemete, liigeste, 
perifeersete närvide ja neid ümbritsevate veresoonte põletikulisi ja 
degeneratiivseid seisundeid. Näiteks mõned ettevõtted on loonud 
sporditoetuse oma töötajatele, kes peavad pikki päevi istuma arvuti taga 


Elza Lutt MSEF-1 või jalgel olema. Selle sporditoetusega saab kindla summa, millega võib 
maksta massaaži seansi eest või käia spordiklubis. Füüsikalised ohutegurid on nt: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, 
mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli, sisekliima, masinate ja 
seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumisoht, 
elektrilöögioht jne. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest 
ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult 
madalale tasemele. Riskianalüüsi käigus tuleb läbi viia ohutegurite 
parameetrite mõõtmised juhul, kui ohutegur võib ohustada töötaja tervist 
ja parameetrit on võimalik mõõta (nt müra, vibratsioon, valgustus, 
õhutemperatuur, õhuniiskus).  Keemilised ohutegurid on kõik kemikaalid, mille pakenditel on ohtliku 
kemikaali märgised. Kemikaalide toimet organismile on raske hinnata, 
sest nende sattumise viise organismi on erinevaid. Selleks, et  ära hoida 
kemikaalidest tingituid õnnetusi on loodud Kemikaaliseadus, kus on kirjas 
kõik nõuded kemikaalide käsitlemiseks. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on probleemid, mille põhjusi tuleb otsida nii
töökorraldusest, juhtimise aspektides kui ka ülejäänud sotsiaalsest 
töökeskkonnast, mis paljuski taandub omavahelisele suhtlusele. Need 
tegurid mõjuvad inimese tervist ja vaimset heaolu. Kõige suurem 
psühhosotsiaalne ohutegur on tööstress. Minu elukaaslase ema töötab 
koolisööklas kokana ning hiljuti on tal olnud tööandja halvast suhtumisest 
tööstress, mille tagajärjel pidi perearst andma emale haiguslehe ning 
kirjutama välja antidepressandid. Kuna stress oli nii suur, et olid tekkinud 
tervise ning vaimsed probleemid.  Nii palju kui mina ise olen töötanud erinevatel töökohtadel, siis väga 
paljud tööandjad eiravad ohuteguritest põhjustatud riskide ennetamist, 
arvates, et õnnetused mööduvad neist ringiga. Ühes väikeses restoranis, 
kus ma olen töötanud ettekandjana, polnud isegi köögis nõudepesijat vaid
mina kui klienditeenindaja, kes on kontaktis paljude inimestega pidin 
pesema kõik nõud, mis pole hügieeniline. Ning see restoran pidavat olema
väga hinnatud Tartu vanalinnas
Väga paljud tööandjad ei pea ka psühhosotsiaalse ohutegurit tähtsaks 
eeldades, et töötajad saavad ise oma probleemidega hakkama.  Tööõnnetus ja tööga seotud haigus Tööst põhjustatud haigestumine on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud 
haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööst põhjustatud haigust 
kahtlustav arst saadab ta töötervishoiuarsti juurde. Tööst põhjustatud 
haigestumisest teatab töötervishoiuarst Tööinspektsiooni kohalikule 
asutusele. Tööandjal ei ole õigust töötaja tööst põhjustatud 
haigestumisest teada saada. Töötaja võib ise tööandjale sellest rääkida, et
tööandja saaks paremini ennetustegevust korraldada.


Elza Lutt MSEF-1 TTOS § 22 Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus 
tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, 
tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise 
ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus 
loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või 
töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, 
raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse 
tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku 
seisundi. Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning 
töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest 
viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 
Tööinspektsioonile.
 
Eestis juhtub tööõnnetusi pidevalt, möödunud aastal oli ligi 30000 
tööõnnetust ning need kõik toovad kulusid riigi 
sotsiaalkindlustussüsteemi. Inimesel on õigus saada haigushüvitis ning 
ravi ja ravimkulude katmist haigekassast. Vastuvõetav oleks ka 
vabatahtlik kindlustus, millest tehtaks maksusoodustusi. TTOS § 24 järgi hüvitatakse tervise ja kutsehaigusi järgmiselt:
(1) Sotsiaalkindlustusamet vähendab tööõnnetusest või kutsehaigusest 
tingitud tervisekahjustuse korral makstavat igakuist kahjuhüvitist Eesti 
Töötukassa poolt isikule makstud töövõimetoetuse osa võrra, mis võrdub 
makstud töövõimetoetuse ning tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud 
töövõime kaotuse protsendi ja isiku kogu töövõime kaotuse protsendi 
jagatise korrutisega.
  (2) Sotsiaalkindlustusamet määrab 16-aastasele kuni 
vanaduspensioniealisele isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud 
tervisekahjustuse korral kahjuhüvitise Eesti Töötukassa poolt tuvastatud 
isiku osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.
  (3) Vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellel enne 
vanaduspensioniikka jõudmist on Eesti Töötukassa tuvastanud osalise või 
puuduva töövõime ja kellele Sotsiaalkindlustusamet on hüvitanud 
tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu 
tekitatud varalise kahju, jätkab Sotsiaalkindlustusamet viimati määratud 
kahjuhüvitise igakuist maksmist tähtajatult.
  (4) Sotsiaalkindlustusamet määrab vanaduspensioniealisele isikule 
tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral igal 
kuul makstava kahjuhüvitise tähtajatult.
  (5) Sotsiaalkindlustusamet määrab alla 16-aastasele isikule 
tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral igal 
kuul makstava kahjuhüvitise kuni 16-aastaseks saamiseni. Vastutus tööandja vastutuse suurus ja selgus on paljudel juhtudel ette teadmata. 
Selles suhtes on kaks lähenemisviisi või regulatsiooni.


Elza Lutt MSEF-1 Esimene lähenemisviis on kaudne regulatsioon, mis ei pruugi olla seotud 
töötaja tervisekahjustusega. See on vastutus töötervishoiu ja tööohutuse 
nõude rikkumise või täitmata jätmise eest ja on kajastunud töötervishoiu 
ja tööohutuse seaduse 7. peatükis:
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse 
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse 
rahatrahviga kuni 2600 eurot(hetkel kehtiva seaduse järgi kuni 32000 
eurot).
Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, 
samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või 
kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – 
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut(hetkel kehtiva seaduse 
järgi kuni 300 trahviühikut).
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse 
rahatrahviga kuni 2000 eurot( hetkel kehtiva seaduse järgi kuni 32000 
eurot).
Töövahendile kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine- 
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -karistatakse 
rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest, füsioloogilistest või 
psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale 
kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja 
tervisele või elule, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, 
kellele oli vastavate nõuete täitmise tagamise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse 
rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Töötaja juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmise eest, kui sellega 
kaasnes oht töötaja tervisele või elule, tööandja, tema juhatuse liikme või 
muu esindaja poolt, kellele oli juhendamise ja väljaõppe korraldamise 
kohustus delegeeritud, -
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.Sama teo eest, kui selle 
on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Teine lähenemisviis on otsene regulatsioon seoses töötaja 
tervisekahjustusega. Töötervishoiu ja tööohutuse algaastatel räägiti ja 
loodeti, et Vabariigi Valitsus kehtestab sellekohase korra, üldnimetusega 
tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise seadus (TÕKS). See 
tähendanuks seda, et iga tööandja vastutab igapäevaselt töötajate tervise
eest ja mida väiksemad on töökeskkonna ohuteguritega seotud 
terviseriskid, seda väiksemad on kulutused töötajate kindlustamisele ehk 
materiaalne vastutus seoses töötajate tervisega. Aastal 2007 korrastati 
sellekohast regulatsiooni ja praegu on töötervishoiu ja tööohutuse 
seaduse §14 lõige 5 p sõnastatud, et: Töötajal on õigus saada tööst 
põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud 
ulatuses. (hetkel kehtiv seadus:  saada tööst põhjustatud 


Elza Lutt MSEF-1 tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud 
korrale). Võrreldes erinevaid allikaid hetkel kehtiva seadusega, siis on näha, et 
nõuete rikkumise eest saadava trahvi suurus on märkimisväärselt tõusnud
ning ka on lisatud rohkem vastutust tööandjatele. See tähendab, et 
nõuete rikkumisi on ei võetud tõsiselt ning riik püüdis trahvide 
suurendamisega näidata nõuete rikkumise olulisust ja tähtsust.


Elza Lutt MSEF-1 Kasutatud materjal:  https://riskiekspert.ee/tookeskkonna-riskianaluus-ja-ohutegurite-
mootmine/?
utm_campaign=töökeskkonna+riskianalüüs&utm_source=google&u
tm_medium=ppc&utm_term=riskianalüüs&utm_content=2019720x
Cj0KCQiAoab_BRCxARIsANMx4S4nomQXxcttujWw9jjV924WiHqJSHf0
nUgfGnZVcDZcROaJn2hYUpQaAokIEALw_wcB&gclid=Cj0KCQiAoab_B
RCxARIsANMx4S4nomQXxcttujWw9jjV924WiHqJSHf0nUgfGnZVcDZc
ROaJn2hYUpQaAokIEALw_wcB ï‚· https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-
ohutegurid/Psyhholoogilised-ohutegurid ï‚· https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tooonnetus-
kutsehaigus-ja-haigestumine/Tooga-seotud-haigestumine ï‚· https://www.riigiteataja.ee/akt/262686 ï‚· http://tootervishoid.pikk.ee/uldised-kohustused/vastutus/
tooonnetus-ja-kutsehaiguskindlustus ï‚· https://www.ti.ee/et