Tugikoed- puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel. Jaguneb kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Sklerenhüüm- sekundaarne tugikude. Teritunud otstega, prosenhüümsed, surnud ja õhuga täitunud, puitunud kestad, Kollenhüüm- lihtne ebaühtlaselt paksenenud, elusad prosenhüümsed rakud, primaarne tugikude. Kestad ei puitu. LEHE JUHTKIMBUD: Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud. Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga
*Viimasest on edasi arenenud diktüosteel (polüsteel). Siin on ebakorrapärase suurusega harusteelide ksüleem ümbritsetud floeemist. Diktüosteel esineb sõnajalgtaimedel. *Kaasaegsete kaheiduleheliste taimede vartes esineb kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulehelistel aga korrapäratult paiknevatest juhtkimpudest moodustunud ataktosteel. Artrosteel on sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraasete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Kergem variant: Steeli tüüpe: a protosteel (ürgsetel maismaataimedel, sõnajalaliste noorstaadiumis), b aktinosteel (selaginelli juurtes), c sifonosteel (ürgosjadel, soomuspuulistel), d eusteel (enamikul kaheidulehelistel), e ataktosteel (üheidulehelistel). *Mustaga märgitud puit, halliga niin ja hõredate täppidega säsi.
kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. 5.1.5. Juhtkimp Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud. Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil
kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulehelistel aga korrapäratult paiknevatest juhtkimpudest moodustunud ataktosteel. Artrosteel on sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraasete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Olulised mõisted morfogeneesi käsitlemisel on esikasv ja teiskasv ehk resp. primaarne ja sekundaarne kasv. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad
huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 60. Sgk. maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5-hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite
(Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte
Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid?????? 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas. Krooni külge kasvab seestpoolt, vaheldumisi krooni hammastega, 5 tolmukat 2-pesaliste, harvem 4-pesaliste tolmukapeadega. Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte
annaabi.ee 
