oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on: · Õppija on aktiivne, õppija tegutseb õppimise nimel · Õppimine sõltub oluliselt õppija olemasolevatest teadmistes, uskumustest ja hoiakutest. · Muutuse käitumises kutsub esile muutus teadmistes ja mõtlemises. · Inimesed õpivad kogu elu seega ei saa inimestele lihtsalt midagi ära õpetada ja nii jääb. · Õppija peab oma teadmisi ja õpitavat kontrollima, õppija käes peab olema kontroll
Sissejuhatus Käesoleva referaadi põhieesmärgiks on tutvustada kognitiivsete õppimisteooriate olemust ja põgusalt tutvustada ka informatsiooni töötlemise mudelit. Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi. Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele?
Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Kiitus tavaliselt motiveerib inimest rohem, kui laitmine. Samas toimib materjali/oskuste kinnistamine vaid siis kui see õppijale endale meeldib see, mida ta teeb. Näiteks avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, kuna ta arvab, et sõbrad hakkavad teda norima, kuna ta on selline ,,tarkpea". Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Sotsiaalne õpiteooria vaatleb õppimist kui aktiivset osalemist sotsiaalsete kogukondade praktilises tegevuses ja oma identiteedi ehitamist selle kogukonnaga seoses (Wenger 2004: 4). Näiteks vastuvõtul pakutakse kuuekäigulist õhtusööki. Seega on laual, võrreldes tavalise õhtusöögiga,
õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ning tasustab seda. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda.Biheivioristide kuulsamateks esindajateks olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. SOTSIAALNE ÕPPIMINE Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid, peaksid inimesed läbi
Suvi 1997. 6. Murphy, E. (c). Constructivist Learning Theory. Suvi 1997. 7. Nowakowsky, J. Constructivist Model for Learning. Veebruar 1998. 8. Selden, A., Selden, J. Orlando Meetings: Presentation Summary. Jaanuar 1996. 9. http://storing.weebly.com/uploads/8/7/6/4/8764930/kogn_konstruktivistlik_opiteooria.pdf 10. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/konstruktivism.html SOTSIAALNE ÕPPIMINE · Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. · Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse.
............................................................ 9 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 4 SISSEJUHATUS Tegin oma referaadi biheivioristlikest õppimisteooriatest. Selle teema valisin, kuna olin eelnevalt põgusalt kuulnud nii klassikalisest kui operantsest tingimisest, kuid soovisin saada rohkem teadmisi nende õppimisteooriate kasutamisest inimõppimisel. Töö eesmärgiks on anda ülevaade klassikalise ja operantse tingimise olemusest ja nende kasutusest koolis ja õppetöös. Referaadis püüan selgitada, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad, kes on tähtsamad
(Tihedalt seotud metakognitsiooniga.) See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamisel uudsetes oludes. Tänu õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele oludes, mis erinevad nende omandamisel valitsenud kontekstist, suudavad inimesed orienteeruda ja toime tulla neid ümbritseva maailma nähtuste ja sündmuste mitmekesisuses, ilma, et nad peaksid eelnevalt kõigi nendega kokku puutuma. Ülekande- ja üldistamisnähtusi õppimisel on uuritud psühholoogias nii kognitiivsest kui ka biheivioristlikest seisukohtadest. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harjutusele ühised. Ühiselemente tajub inimene uue ja vana sisu vahel vaid siis, kui tal on eelteadmised ja –oskused, mis aitavad tal neid ära tunda. Lisaks sisu ülekandele toimub üldistamine ka protseduurilise sarnasuse alusel. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside
annaabi.ee 
