väidetavate alateadlike tungide vabastamiseks vägivaldseid, vahel veriseid etendusi. "Fluxusega" oli lühiajaliselt seotud ka kuulsaim etendusekunstnik Joseph Beuys. Ta oli õppinud ja ka õpetanud skulptuurikunsti, kuid kogu ta tegevust võib käsitleda kunsti lahustamisena elus või püüdena muuta elu kunstiks. Tema tuntud väljend " igaüks on kunstnik" on kooskõlas "Fluxuse" ideoloogiaga, mis nõudis massilist, ananüümset loovust progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema isikliku elu väidetava dramaatilise sündmusega. Ta oli noor Saksa sõjaväelendur, kes olevat alla tulistatud Krimmi kohal, kuid imepäraselt pääsenud. Tema külmunud keha olevad elustatud viltvaipade, loomarasva ja meega ning neid aineid kasutas Beuys mitme oma etenduse käigus. 1970. aastail oli etenduste peateema poliitiline nn. otsese demokraatia jutlustamine ja sümboolsed aktsioonid, näiteks puude istutamise organiseerimine
omamoodi vigased ehk siis kasutud , kuhu istudes vis kohe see puruneda. Autor tahab elda ,et isegi kui kik valikud tunduvad halvad ,isegi siis leidub mni valik ,mis klbab. Sellest saab jreldada ,et inimesel justkui puudukski valikuvimalus ,kuna tema ei saa otsustada seda ,mis talle pakkutakse. ks teos pakkus mulle veel huvi ,mis oli vga salaprane , kuna phjusi ,miks selline asi valmistada vib ainult oletada. See, millest ma rgin, oli Joseph Beuysi "Haisuskulptuur" . See teos tuletas mulle meelde sellise situatsiooni animafilmidest ,kus satutakse ksikule saarele ja abikutsudes kasutati ,just sellist pudelit ,kuhu oli pandud kiri ning see visati vett ,mis pidi ulpima kuni lhima asustuseni ,kust saabub abi. Teine vimalus vis ka olla see ,et lihtsalt jdvustada mingi oluline kirjutis pudelis, antud hetkel tundus seal pudelis olevat mingi ajaleht. Kui nd lhtuda teose pealkirjast ,siis vib arvata ,et pudeli sisu ilmselt haises ja kunstiks
keelefilosoofia mõju Vastandub formalismile. Fokuseerib ideedele, mitte niivõrd kunsti kui sellise tootmisele. Bruce Nauman. On teinud skulptuure, fotosid, neoontöid, videoid, joonistusi, graafikat, performance'eid. Huvi keele vastu. Mänglisus, huumor. 1990ndatel on ta figureerinud majandusajakirjade poolt koostatud kunstnike top-nimekirjades kunstnikuna nr 1. 6. ,,Sinine revolutsioon" ja ,,roheline revolutsioon". Keha- ja maakunst. Yves Klein tuli 1960ndate alguses Düsseldorfi, Beuysi ja Kleini näitus (mida hiljem eitas) Kleinil "sinine revolutsioon" 1960ndatel, Beuysil "roheline revolutsioon" 1970ndatel. Sinine: Y.Klein ,,Sinine Veenus" Ei pea maalima modelle, vaid modellidega. Roheline: Joseph Beuys ,,7000 tamme" (tema peateos- istutas tammesid kõikjale üle maakera). 7. 1980ndate New Yorgi kunstinähtused. Postkolonialistliku teooria ja kunsti enesekehtestamine.
happening'id. Nõukogude ajal oli populaarne loosung ,,KUNST KUULUB RAHVALE". Paradoks on selles, et nüüd, kui kunst tõepoolest tuleb rahva sekka, hakkab seesama rahvas protestima. Pole raske märgata, et paljud meil levinud tendentsid ja vaidlused meenutavad kunsti seisu Läänes 1960. aastatel. Tõenäoliselt seisavad meil veel ees sellised asjad nagu politsei sekkumine tänavatele toodud aktsioonidesse või nagu oli Joseph Beuysi ja tema radikaalidest õpilaste poolt Düsseldorfi Kunstiakadeemia hõivamine. Jürgen Habermasi ühe tuntuma artikli pealkiri on ,,Modernism lõpetamata projekt". Tundub, et paremini kui Lääne kohta kehtib see meie olukorra iseloomustamiseks. 1960. aastatel jäi meil modernistliku kunsti kogemus välja elamata ja meil on veel võimalus ,,uueks sokiks", avangardistlikuks õhinaks meid ümbritsevas väsinud postmodernistlikus maailmas.
nigeerlasest njuujorklane, esimene mustanahaline kuraator Documenta ajaloos Esimest korda eksponeeriti Documental suhteliselt palju nn Ida-Euroopa kunstnike töid alles 2007. Aastal. Documental on reputatsioon kui tugevalt akadeemilise taustaga hiigelnäitusel, mis lähtub filosoofilisest alusest. Paljud siia valitud projektid on kunstniku aasta(kümne)id kestnud järjepideva töö tulemus. Documenta on pigem vasakpoolse meelsusega näitus. Pärast Beuysi “7000 tamme”, mis sai alguse Documenta 7 (1982) ja lõppes Documenta 8 (1987), on Beuysi “kohalolek” hilisematelgi näitustel tuntav. III. Manifesta (asutatud 1995, Euroopa riikides rändav biennaal) Euroopa riikides “rändav” noorte kunstnike biennaal. Manifesta asutati 1996. Aastal ja sellesse on poliitiliselt kodeeritud Berliini müüri järgne ühinev Euroopa. Kunstnikud ei esinda siin niivõrd riiki nagu Veneetsia biennaalil, kui iseennast.
ta lahutati kunstnikust. Koiott - ameerika indiaanlaste püha loom enne valgete tulekut. Harmoonia looduse ja inimese vahel, mis on tänapäeval kadunud materialismi ja tehnoloogia ummikusse. Kaasaja inimene - haavatud, haige olend (s.o. de facto Ameerika + "läänelik" seisund). Seetõttu algas performance kiirabiautoga. Ameerika ja Lääne maailm loob antagonismi looduse ja tehnoloogia vahel, looduse ja kultuuri vahel, kunsti ja teaduse vahel. Raha see on jumal ("Wall Street Journal"). Beuysi performance on materialiseerunud soov, et haav paraneks, seega kaasaegse inimese ravi. TRANSAVANGARD JA NEOEKSPRESSIONISM Transavangardism on avangardismile järgnenud ekspressiivne, figuratiivne 1970-ndate aastate lõpu ja 1980-ndate aastate alguse itaalia maalikunsti suund. 1979. aasta novembris tutvustab itaalia kunstikriitik Achille Bonito Oliva ajakirjas Flash Art terminit transavangardism (tuntud ka nimetuse all "New Image". Transavangardism
Koiott - ameerika indiaanlaste püha loom enne valgete tulekut. Harmoonia looduse ja inimese vahel, mis on tänapäeval kadunud materialismi ja tehnoloogia ummikusse. Kaasaja inimene - haavatud, haige olend (s.o. de facto Ameerika + "läänelik" seisund). Seetõttu algas performance kiirabiautoga. Ameerika ja Lääne maailm loob antagonismi looduse ja tehnoloogia vahel, looduse ja kultuuri vahel, kunsti ja teaduse vahel. Raha see on jumal ("Wall Street Journal"). Beuysi performance on materialiseerunud soov, et haav paraneks, seega kaasaegse inimese ravi. TRANSAVANGARD JA NEOEKSPRESSIONISM Transavangardism on avangardismile järgnenud ekspressiivne, figuratiivne 1970-ndate aastate lõpu ja 1980-ndate aastate alguse itaalia maalikunsti suund. 1979. aasta novembris tutvustab itaalia kunstikriitik Achille Bonito Oliva ajakirjas Flash Art terminit transavangardism (tuntud ka nimetuse all "New Image". Transavangardism kujuneb
annaabi.ee 
