põrandakonstruktsiooni. Betoonpõrandatele kõige sagedamini mõjuvad punktkoormused on riiulijalad. Tänapäeval on riiulisüsteemid väga kõrged ja mahutavad palju kaupa ning on tavaline kui ühele riiulijalale rakendub 60KN punktkoormus. Sageli asetatakse kaks riiulisüsteemi üksteisele väga lähestikku, mis tähendab, et riiulite jalad on kõrvuti. Oluline on ka see millised on riiulijala tallaplaadi mõõtmed, selleks, et arvutada kontaktpinge talla ja betoonplaadi vahel. Kuna betoonplaadi dimensioneerimisel arvestatakse kõige ohtlikuma koormusskeemiga, siis punktkoormused asetatakse plaadi servale või nurkadesse. Juhul kui on võimalik määrata kindlaks täpsed punktkoormuste asukohad, siis on võimalik vuugid planeerida nii, et punktkoormus ei satu plaadi nõrgestuskoha servale. Seega on võimalik plaadi paksust vähendada. Ülaltoodud võimalus kehtib ainult siis, kui on kindel, et koormusskeemi tulevikus ei muudeta.
4.2. Plaatvundamendi hüdroisolatsioon „Valatud plaatvundamendi hüdroisolatsioon paigaldatakse samamoodi nagu keldri seinte hüdroisolatsioon. Nõuded on samad: tagatud peavad olema drenaaž, niiskustõke ja väline soojustus. Drenaaž tagab aluspinnasest välja tungiva pinnase- ja põhjavee ärajuhtimise drenaažitorusse. Niiskustõke on vajalik pinnases oleva niiskuse imendumise vältimiseks betoonplaadi sisse. Soojustus säästab energiat ning hoiab pinnase jahedana ja betoonplaadi soojana. Betoonplaadi kõrgem temperatuur tagab selle pideva kuivamise ülevalt alla suunas. See on vajalik betoonplaadi niiskusesisalduse hoidmiseks piisavalt väiksena, et sellele oleks võimalik paigaldada põrandat, ilma et niiskus seda kahjustaks.“ [6] Joonis 2 Plaatvundamendi hüdroisolatsioon [6] 4.3. Lintvundamendi hüdroisolatsioon
soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmikust madalamale tuleb paigaldada drenaaz pinnase- ja sadevee ärajuhtimiseks. Liigne niiskus alus- ja vundamendikonstruktsioonides vähendab nende vastupidavust. Niiske keskkond juhib soojust märgatavalt paremini mille tulemusena suurenevad ka soojakaod. Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/
soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmikust madalamale tuleb paigaldada drenaaž pinnase- ja sadevee ärajuhtimiseks. Liigne niiskus alus- ja vundamendikonstruktsioonides vähendab nende vastupidavust. Niiske keskkond juhib soojust märgatavalt paremini mille tulemusena suurenevad ka soojakaod. Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/
Parem vastupanu mahukahanemisele Pragunemiskindlus Betooni llöögikindluse suurenemine Konstruktsiooni servade ja nurkade efektiivne armeermine Armeermisvigade elimineeerimine Plastsete vajumispraegude tekke elimineerimine Teraskiudude lisamisega betoonisegusse mõjutatakse positiivselt mahukahanemise tulemusena tekkivat mõõtmete muutumist Mida kõrgem on lisatud teraskiudude kogus, seda väiksem on betoonplaadi mõõtmete vähenemine Teraskiudude valmistamisel kolm tootmisprotsessi: * stantsitud teraslehest ja seejärel vormitud *välja lõigatud terastraaadist ja vormitud *freesitud terasplaadist _____________________________________________________ METALLMATERJALID Algas 18. Saj nende kasutamine Vanimad konstruktsioonid on sillad Coalbrookdale 1779 esimine terasest sild Massachussets 1796 esimine rippsild
C. Johnson Wax Company uue peakorteri. Wisconsinis valmis ka esimene niinimetatud Usonia maja, Jacobs House'i näol. Enda ja oma Fellowshipi jaoks ehitas Wright Arizona kõrbesse püsiva talvekorteri, millele andis nimeks Taliesin West. 6.1. Teel Usonia poole 1932. aastal arendas Wright kõige väiksema majatüübina välja Usonia maja. Selle prototüübina kerkis 1934. aastal Willey House. Kuid esimeseks "tõeliseks" Usonia majaks peetakse siiski Jacobs House'i. Vundamendiks oleva betoonplaadi peale asetas Wright kerge ühekorruselise puit- ja tellisekonstruktisiooni. Garaazi asendas ta katusealuse autokohaga. Maja esisein toimis müratõkkena, tagasein oli aga suur klaassein. Maja köeti põrandasse paigutatud torude süsteemi kaudu, millega Wright Jaapanis tutvus. Maja keskmes asub köök. Ühes tiivas asub elutuba koos söögiruumiga ja teises tiivas on magamistoad. Tiivad on omavahel 90-kraadise nurga all, moodustades L-kujulise põhiplaani
materjalide jaoks on lisas A antud normatiivsete suuruste muutumise piirid sõltuvalt niiskusesisaldusest. 1.4.2 Ehituskonstruktsiooni omakaal Põrandad, seinad, vaheseinad (1) Vaheseinte omakaalu võib arvestada ühtlaselt jaotatud koormusena. (2) Soojakao või konstruktsiooni omakaalu vähendamiseks mõeldud tühimikke konstruktsioonis võib võtta arvesse. (3) Tehases valmistatavate monteeritavate vahelaedetailide (talad, paneelid) omakaal määratakse tootja andmete põhjal. Kui betoonplaadi paksus kõigub võrreldes nimipaksusega üle ± 5% , tuleb seda alaliskoormuse määramisel arvesse võtta (vt. EPN-ENV 1.1). (4) Müüritise kaalu arvestamisel tuleb arvestada ka mördi kaalu. Katusekonstruktsioon (5) Katuse omakaalu määramisel lähtutakse lähtutakse komponent- materjalide kaalust ja geomeetriast (andmed tavaliselt tootjalt). ... Välisvooder, viimistlus (7) Välisvoodri hulka loetakse ka selle kinnitusdetailid ja
tihendamisele. Vastasel korral võib voolav vesi hakata pinnast ära uhtuma ja vundamendi ümber olev pinnas võib vajuma hakata. Drenaaži rajamise korral peab olema ka koht pinnasevete ärajuhtimiseks (veekogu, kraav vms.) Üks renoveerimislahendus on olemasoleva põranda asendamine soojustatud betoonpõrandaga (vt. Joonis 9.10). Kui soovitakse kasutada põrandakütet, on see üks sobivaim lahendus. Põranda viimistluseks võib olla põrandaplaat, põranda rullkate või laudpõrand. Betoonplaadi all on soojustuseks vahtpolüstüreen (niiskust mitteimav, koormustkandev). Soojustuse alla tuleb teha 20…25 cm paksune tihendatud killustikust või kruusast niiskuse kapillaarset liikumist takistav kiht. Sellele on soovitatav lisada õhuke liivakiht, et killustikukivid ei muljuks soojustusmaterjali katki. Soojustuse paksuseks võib arvestada põrandakütte korral 20…15 cm; kui põrandakütet ei ole, või piirduda 10 cm paksuse soojustusega. Betoonpõrandat ei tohi
o tihendatud killustiku/kruusaalusele paigaldatud XPS soojustusplaatidele teha põrandate horisontaalne hüdroisolatsioon naatriumbentoniitmatiga. Rullmembraan nakkub valatava põrandaplaadiga, selles olev naatriumbentoniit graanul paisub kokkupuutel veega ja moodustab veetiheda kihi (veejuhtivus <1 × 10-9 cm/s), kus vesi ei saa tungida hüdroisolatsiooni ja valatava r/betoonplaadi vahele; o rullmembraanile valada kandev raudbetoonplaat ja teha viimistluskihid. o keldrikorruse seinte krohvsaneerimine teha alljärgnevalt, pärast põrandate tegemist: o teha seinte horisontaalne kapillaarniiskuse tõke puuraukmeetodil, puuraugud kahes reas, kasutades akrülaatalusel hüdrostruktuurvaiku. WTA-andmelehe 4404/D liigituse järgi – kapillaare täitev toimetüüp. Hüdrostruktuurvaik on
annaabi.ee 
