Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"beschreibung" - 8 õppematerjali

DIE BESCHREIBUNG
6
doc

DIE BESCHREIBUNG

DIE BESCHREIBUNG Eine Beschreibung ist eine vorwiegend informierende, sachbetonte und der Wirklichkeit entsprechende Darstellungsform. Die Beschreibung dient dazu, einen konkreten bzw. abstrakten Gegenstand, Zustand, Sachverhalt, eine Person oder einen Vorgang mit sprachlichen Mitteln so darzustellen, dass der Adressat eine genaue Vorstellung davon gewinnt. Die zu verwendende Zeitform ist das Präsens. Unterscheidung: · Gegenstandsbeschreibung: Merkmale und Eigenschaften von Gegenständen, Zuständen und Lebewesen · Vorgangsbeschreibung: bezieht sich auf wiederholbare Vorgänge oder Teilvorgänge;

Keeled → Saksa keel
5 allalaadimist
Braunbär
9
doc

Braunbär

Inhalt 1. Warum Braunbär interessiert mich? 3 2. Beschreibung 3 3. Lebensräume 4 4. Ernährung 5 5. Geburt 6 6. Bedrohungen 7 7. Systematik 8 8. Quellen 9 1. Warum Braunbär interessiert mich? Braunbär interessiert mich, weil er größtes Raubtier in Estland und Nordamerika ist. Er ist sehr groß, stark, spannend und liebt Hönig als ich. 2. Beschreibung

Keeled → Saksa keel
5 allalaadimist
Saksa keele B1 töövihiku vastused
14
pdf

Saksa keele B1 töövihiku vastused.

Teil I um ein,naturliches Gespr6ch,,hande-lt. Teil 2 ist die strukturierte hfrsentation eines Themas. I Prtifungsbeispiel zu Modelltest I I Ir Modul Spredren ' -- I r Priifer/-in: leg.ruBung unt{ kurze Einfr.itrrung Beschreibung der Siruation Teil 1 Begirrn Teil 1 ln diesem Prufungsbeispiel wurde exemflarisch die deutsche stadt K6ln als HeimaRtadt des prufungsteilnehrners aufgenommen' ln der Prufung sollten oil rinJitaten riir, iri inru H*il.otravin Heimarland beziehen. I Genreinsam etwas planen I

Keeled → Saksa keel
0 allalaadimist
Saksa keele DSD II eksami abimaterjal
60
pdf

Saksa keele DSD II eksami abimaterjal

Redemittel:  Ergänzend zum oben besprochenen Text liegt eine Grafik vor.  Mit dem Thema […] beschäftigt sich auch die Grafik …  Illustriert werden die Aussagen des Textes durch die vorliegende Grafik, die … Diagrammauswertung Hier sollst du die wesentlichen Informationen der Grafik finden und auswerten. 1. Thema und Rahmendaten 2. Beschreibung der Werte 3. Auswertung 1. Grafik lesen: Thema und Rahmendaten Redemittel zum Thema der Grafik  Das Schaubild gibt Auskunft über … /informiert über …  Die Statistik zeigt, …  In dem vorliegenden Schaubild ist … zu sehen.  Aus der Darstellung ergibt sich …  Die Grafik/das Schaubild zeigt die Veränderungen/die Entwicklung/die Verteilung  Der Grafik/dem Schaubild kann man entnehmen/ ist zu entnehmen, wer/wann/wo/wie

Keeled → Saksa keel
6 allalaadimist
Jäälind
21
doc

Jäälind

hulka. Enamasti pesitseb veekogude ääres. Rahvapärasteks nimedeks on: sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg. Jäälind on rändelind. 17 KASUTATUD MATERJALID 1) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT2.htm 2) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm 3) Drümpelmann, Ernst Wilhelm v. 1811. Getreue Abbildungen und naturhistorische Beschreibung des Thierreichs aus den nördlichen Provinzen Russlands, Liefland, Ehstland und Kurland betreffend. H. 8. Riga. 18 4) Fischer, Jakob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland: Vögel, Aves. Zwote verm. u. verb. Aufl. Königsberg, J. G. S. Breitkopf. 5) Koch, Oscar 1911.Übersicht über die Vögel Estlands. Reval, Kluge u. Ströhm. 6) Kumari, Eerik 1939

Loodus → Loodusõpetus
15 allalaadimist
Eesti ajaloo historiograafia
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Ka ametniku-, õiguse jne karjäärimudel. Ka kooliõpetajaid. Seejärel Riias lütseumi koht. 1740. aastatel ,,Der Liefländische Chronik". See uut teavet Liivimaa ajaloo kohta. Et mõista paremini olevikku, tuntakse huvi mineviku vastu. Tõlkis Liivimaa kroonika ladina keelest saksa keelde. Arndt valgustusaegse ajalookirjuise algus Baltikumis. Torma pastor Eisen pärisorjuse kohta 1750. aastail kirjutanud, 1764 trükitud ,,.. Beschreibung der Liebeigenschaft". Halles biograafiat, meditsiini ja kameralistikat (majanduse- ja riigiteadus) õppinud. 1741 tuleb Liivimaale koduõpetajaks, 1745 pastoriks Tormas ja seal 30 aastat. Väga mitmekesine tegevusvaldkond. Kirjaoskuse levitamine. Propageerib rõuge panemist. Tegeleb orjapidamisega, kirjutab käsiraamatu. Kriitika pärisorjusliku korra ja aadli vastu. Konflikt aadliga, lahkub ametist. Kuramaale kooli. Venemaale tööle. Nimetatud Venemaa esimeseks pärisorjuse vastaseks

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Eesti taimkate-
21
doc

Eesti taimkate

Loodusuurijate Selts (LUS). Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood) Aastatel 1855-1865 algas Eestis intensiivne lokaalfloorade kirjeldamine. Uurimistöös etendasid juhtivat osa ülikooli õppejõud ja üliõpilased- Bunge, Schmidt, Russow, Glehn jt. Uurimustöö koondub Tartusse, eriti pärast Loodusuurijate Seltsi asutamist 1853. aastal. Perioodi alguses ilmus botanofiilide, keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni ja kooliõpetaja Franz Eduard Weberi koostatud taimemääraja "Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada 19. sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi. Taksonite kirjeldused on varasematest üksikasjalikumad, samuti mainitakse enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel.

Bioloogia → Eesti taimestik
41 allalaadimist
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

Lehed aga on tumerohelised ning rood kaarduvad tipu suunas. Pungadel kattesoomused puuduvad, nii et need on täiesti paljad. 39 7. Kasutatud kirjandus ja viited: 1. Kemilärarnas Resurscentrum. Läkemedelsutveckling- histooria 2. Ny behandling av bröstcancer testas. Östra Småland och Nyheterna.1999-05-04 http://www.ostran.se/harkiv/ost/1999/05/04/OST19990504BBEEUU000_216276.htm 3. Wiedemann, Ferdinand Johann; Weber, E. 1852. Beschreibung der phanerogamischen Gewäsche Est-, Liv- und Kurlands. Reval. 4. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vähenõudlik talvekaunitar. ­ Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38 5. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. ­ Eesti Loodus 13 (6): 344­351. 6. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn. 7. Leht, Malle 1980. Jugapuu. ­ Eesti Loodus 31 (8): 516­519 8. Nilesen, Harald 1990

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun