Ta viis klaverimängu tehnilise taseme nii kõrgele, et teda pole siiani ületatud. Liszt´i nooruses innustas teda klaverimängu harjutama viiulimängija Paganini. Liszt juhtus kuulama Paganini kontserti ja soovis saada sama osavaks klaverimängus, kui tema oli viiulil. Nooruses Liszt rändas väga palju mööda Euroopat, andis palju kontserte ning teenis sellega suure varanduse. Hakkas hiljem heldeks metseeniks (teiste rahaliselt toetaja), kuna tal oli palju raha, nt andis raha Berliozile ja Wagnerile. Hilisemas eas tegutses dirigendina. Liszti muusikas eristatakse kahte perioodi varasem, virtuoosne ning särav periood ja hilisem, vaoshoitud ning rahulikuma muusika periood. Varasema perioodi liigset virtuoossust on talle ka ette heidetud, ta mõtles ainult väliste effektide, mitte sisu peale. Hilisemas eas muutis oma vaateid, kuigi see osutus keeruliseks. Elas selle jaoks ühe aasta mungana. Liszt´i tütar oli Wagneri naine.
valikut. Otsustasin valida ühe traagilise loo, mis juhtus kohe raamatu alguses. Vahel võib ikka elus juhtuda ettearvamatuid käike, mis võtavad sõnatuks. Kui inimesele öeldakse, et tal on elada ainult üks päev veel, siis ei teki kohe seda instinkti, mida tegema peaks. Ühel õhtul, kui Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki, sekkus nende vestlusesse üks kummaline mees. Võõras mees ennustas Berliozile kuidas ta sureb, teda pidavat tapma vene naine, kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Hiljem Berilioz kõndis pöördväravate juurde, kus ta libises ja kukkus rööbastele. Trammijuhiks oli naisterahvas. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla.
Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smithsoni vastu. 27.a-selt anti Berliozile noorte heliloojate ihaldavaim, Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi 5.aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas. Aasta pärast Pariisi naasemist abielluski Berlioz Harrietiga ning 9a tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20a sisustasid suure osa tema ajast kontsertturneed Belgias, Saksas, Austrias, Inglismaal, Venemaal. Pikkamööda tajus ta, et tema teoseid ei võeta kodumaal nii hästi vastu kui mujal, ka luhtus tema abielu, mistõttu
12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase luuletuse, aga see ei sobinud Berliozile. Nad kohtusid võõra välismaalasega, kes nimetas end professoriks. Nad vaidlesid välismaalasega jumala olemasolu üle. Välismaalane, kes ennast professoriks nimetas ennustas, et Berlioz sureb samal õhtul ning tal lendab pea otsast. Berlioz ei uskunud võõrast. Teine peatükk: Välismaalane rääkis ühe loo. Et Pontius Pilatuse juurde saadeti vang Jesua, keda süüdistati rahva ässitamises. Arvati, et ta ässitab inimesi templi ära lõhkumiseks. Pilatus mõistis Jesuale surmanuhtuluse
Ehk arvab Bulgakov, et see Venemaa, mida tema tundis, ei olnud väärt meistri romaani, ei olnud väärt tõde. Süsteem, mis püüdis välja juurida tõde, ei pidanud saama Kristust risti lüüa. Kristus sai päästetud teisel ringil. Kuid parem hilja kui mitte kunagi. Jereslaimi tegevustik (Meistri kirjutatud romaan) on pikitud jupphaaval Moskva tegevustiku vahele ning kulmineerub temaga üheaegselt Pontus Pilatuse vabaks laskmisega. Esimese osa jutustab Woland Berliozile ja Ivanile pargis, teist näeb Ivan unes ning viimast loeb Margarita Meistri käsikirjast. Kuigi raamatus esitatakse lugu teistsuguses järjekorras, annan ülevaate sündmustest nii-öelda tegelikus järjekorras Niisani 12. päeval on Jeua ja tema kaaslane Leevi Metteus külas kohalikul mehel Juudasel, kes on äärmiselt huvitatud Jesua mõtetest usu ning riigivõimu kohta. Sama päeva õhtul lahkub ta üksi Jerelaimi poole, sest Leevi Matteus ei tunne end hästi ja jääb haigena maha.
Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Võõras oli Venemaal, et uurida maag Aurillac Herberti käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus
Wagneri mõju Euroopa muusikalise teatri arengule oli hiigelsuur, nn. "wagnerism" leidis kõikjal palju pooldajaid, kes jäljendasid (sageli andetult) Wagneri teoseid. Selline jäljendamine kahjustas paljudes maades rahvusliku ooperi arengut, sest see, mis on hea Wagnerile ja saksa muusikale, ei vaja pimedat jäljendamist teiste maade komponistide poolt. Hinnata tuleks Wagnerist: 1) püüdu muusikalise keele konkreetsele väljendusele (sarnaselt Berliozile ja Lisztile ork.-sümf. muusikas); 2) püüdu laiendada instrumentide ja orkestrigruppide väljendusvahendeid ooperimuusikas. Wagneri elust Richard Wagner sündis 1813.a. Leipzigis, Saksamaal. Juba lapsepõlves oli ta tihedas seoses teatriga, esinedes etendustes lapseosades. Gümnaasiumis õppides avaldusid tema kirjanduslikud huvid
katuselt ja pööningult, keldrist ja hoovist tungis kähiseva möirgena tänavale polonees ooperist "Jevgeni Onegin" "Näete siis... sest juba nägu, mida te kirjeldasite... eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?" Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina
annaabi.ee 
