Paul Anthony Samuelson on Ameerika Ühendriikide neoklassikaline majandusteadlane. Ta sündis 15. mail 1915 Samuelsoni autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga. Tema tuntuim raamat on 1947. aastal välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). Koos Kenneth Arrowiga peetakse teda 1955. aastal neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks ja matemaatika majandusteadusesse toojaks. Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu funktsioonidest (social welfare function), mida tuntakse kui Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teisele jäävat hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike.
välja uute juudivastaste kvootide tõttu. Derrida vahetas kooli, kuid pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. Tugeva mulje jätsid talle André Gide'i romaanid, Jean-Jacques Rousseau, Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri
Miguel de Unamuno ja sakslane Martin Heidegger. Austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi vaated alateadvusele, mitmesugustele kompleksidele ja unenäole kui alateadvuse peegeldusele olid 3 revolutsiooniliselt murrangulised ja nende mõju järgnevale 20. sajandi kultuurile on alahindamatu. Futurismi kujunemist mõjutasid saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese-käsitlus ning prantsuse filosoofi Henri Bergsoni intuitivismi-õpetus. Saksa teadlase Albert Einsteini relatiivsusteooria. 31. Nimetage veel üks T. S. Elioti mahukam teos peale „Ahermaa”. Luuletsükkel „Tuhkapäev”, luulekogu „Prufrock ja teisi vaatlusi”, näidendid „Kalju”, „Mõrv katedraalis”, „Perekondlik kokkutulek”, „Kokteiliõhtu” 32. Millised on kaks juudi keelt, milles on loodud 20. sajandi ilukirjandust? Heebrea keel ja jidiši keel 33. Kes oli Max Brod? Kirjanik ja kultuurifilosoof, Kafka sõber
" Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges. Mineviku olevik on olemas mälus, meenutustes; oleviku olevik on olemas pilgus, kaemuses; tuleviku olevik on ootustes, lootuses. Mõõta saab ainult oleviku olevikku ("jooksvat aega"). Pärast Augustinust on aja mõistet sügavamalt käsitlenud Henry Bergson (1859 1941) oma teoses ,,Loov evolutsioon". Bergsoni mõtlemise keskseks mõisteks oli kestvus (prantsuskeeles dureé). Bergson on väitnud umbes nii: aeg on kas pidev uue loomine või üldse mitte midagi. Bergsoni ajakäsitus mõjutas tugevasti Ilya Prigogine´i (1917 2003) ettekujutusi ajast. 6 SKOLASTIKA (VI-XIII sajand) Usulise maailmavaate selgitamine loogika abil. Tähtsaim esindaja oli AQUINO THOMAS (12251274). Religiooni ja filosoofia ühendamine.
Tema teoste tugev filosoofiline rõhk ja keeruline sümbolism koos sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksilduse teemaga andsid erakordselt tugevaid tõukeid eksistentsialistiku filosoofia ja kirjanduse mõjuka voolu tekkeks II MS järel. Lisaks essentsialistliku kirjanduse rajamisele omistatakse talle ka 20. sajandi esimese suure absurdikirjaniku tiitel. 20.saj luule Futurism oli 20.saj varaseim modernistlik vool. Futurismi kujunemist mõjutasid Nietzsche üliinimese-käsitlus ja Bergsoni intuitivism. Futurismi juhtmaadeks said Itaalia ja Venemaa. Futuristid soovisid muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga, autori suhet lugeja ja tekstiga. Teos peaks olema esitatud eri vaatepunktidest, sest maailm on pidevas liikumises. Keele muutmine pidi kaasa tooma mõtlemise muutumise. Tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, omadussõnad ja määrsõnad. Igale sõnale peab vahetult ilma sidesõnata järgnema teine nimisõna nad on omavahel seotud analoogia kaudu
Marcus leiab, et inimene on maapeal mitte tootmiseks e töö tegemiseks, vaid nautimiseks. Inimene soovib järgida oma ihasid ja tunge. Tööd peaks elus vältima. Käsitleb ka teadust. Leiab, et teadus pole kunagi neutraalne, ta on konservatiivne või kritiseeriv. Marcuse hinnangul on inimesel vaja kriitilist teadvust, mis näeks olemasolevad tõsiasjad läbi. 21. PILET PÕHILISED KÕRGEMA REAALSUSE TEOORIAD (IDEALISM, DEISM, DUALISM, MATERIALISM, MÜSTITSISM) H. BERGSONI FILOSOOFIA JA SELLE MÕJU 20. SAJANDIL Kõrgema reaalsuse küsimus: 'mis on tõeliselt tõeline?' See on küsimus, mis on üles kerkinud kõikide kultuuride, kõikide ajastute mõtlevates peades. Tüüpiline vastus on olnud see, et viimne tõelisus on tundmatu ja kättesaamatu. Idealism rõhutab mõistuse rolli. Argument: 'Maailm on minu maailm.' Idealistid väidavad, et ainult tuntud reaalsus peaks filosoofi huvitama. Tuntud reaalsuse all peetakse silmas ideesid, teadvust ja mõtteprotsesse
Ta uskus, et tulemas on uus laine mitmesuguseid organisme kunstlikult loodud neovitaale. Inimene jätkab evolutsiooniprotsessi. -) See hoiak leidis erilise väljenduse kui Teilhard külastab 1952 aastal Berkley Ülikooli hiigel tsüklotroni. -) Ta vaateid on kohandatud ja edasiarendatud uusaegses katolitsismis. Arnold Joseph Toynbee * Arnold Joseph Toynbee (1889-1975) - Briti ajaloolane, kultuuriteoreetik ja ajaloofilosoof. -) Toynbee oli üks Bergsoni elufilosoofia pooldajaid ja mõjutatud Spenglerist. Toetudes W. Diltheyle vaatles ta ajalugu ühtse vaimse-hingelise-struktuurina, mida on võimalik vaid mõistes kirjeldada. -) Toynbee tegutses 1919 kuni 1955 professorina Londonis. -) 1925-1955 oli ta Rahvusvaheliste suhete kuningliku Instituudi direktor. Välisministeeriumi nõunikuna võttis ta osa paljudest rahvusvahelistest kongressidest. Selles ideoloogilises tegevuses oli ta eelkõige Briti riigi ideoloogia kujundaja ja esindaja.
Elu on aga ainult osalt lõbus, sagedamini kurb, vahel unistav, vahel ägedalt tormav, nii kuidas ta on. Ja nii see on läinud ka Tammsaare raamatusse. Mitte sugugi väikese kaaluga pole teine kirjaniku poolt loodud tüüpiliselt humoristlik kuju - Maurus ,,Tõe ja õiguse" teises köites. See on aga oma üksikjoontes eelmisest veelgi komp- litseeritum; niivõrd komplitseeritud, et annab vahest kaugeid ja segaseid assotsiatsioone Bergsoni poolt määrateldud koomilise karaktri ühe udusema peatüübiga: ähmastunud hingeeluga, reaalse ja ideaalse vastuoludest kistud, loomulikust elust välja libisenud tuisupeaga (seega kauge paarimees maailmakirjanduse koomilise karaktrikunsti kurbnaljakale prototüübile Don Quijote'le; isegi oma Sancho Panza on tal olemas valgesilmalise robustse käsilase Ollino näol). Mauruse idealism ei anna aga võrreldagi Don Quijote omaga. Ta on
annaabi.ee 
