privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr Taikovski, 1891.a. füsioloog Ivan Pavlov, kes jäi Sillamäele truuks peaaegu veerandsajaks aastaks. 1927 alustati Rootsi kapitali kaasabil Eestimaa Õlikonsortsiumi ehitamisega Sillamäe randa. 1928. 1929 alustas Türsamäe põlevkiviutmistehas tööd. 1936 töödeldi päeva jooksul bensiiniks 250 tonni põlevkivi Sõja puhkedes evakueerisid venelased tehase sisseseade Uuralite taha. Teise maailmasõja järgseil aastail asuti tehast taastama, kuid pikkadeks aastateks jäi selle toodang suure saladuskatte alla. Juba sõjajärgsetel aastatel hakati katsetama kohaliku materjaliga - musta põlevkiviga (diktüoneemakilt). Hiljem töödeldi ümber Koola poolsaarelt sisse veetud lapariiti, tootes sellest keemilisel ja elektroonilisel teel radioaktiivseid metalle. .
Päritolu järgi jagunevad looduslikeks ja tehiskütusteks. 14 Looduslikud kütused on: maasüsis, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed.14 Tehiskütused on: turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus.14 Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi ning diislikütuseid aastaaja järgi. 1 Kütustele esitatavad nõuded Autobensiinidest on tarbimisse ning müügiks lubatud ainult pliivaba bensiini. Pliivabaks bensiiniks loetakse bensiini, mille pliisisaldus ei ületa 0,013g/l.19 Kütuste omadused Vedelkütused peavad olema võimalikult kõrge kütteväärtusega, neil peab olema hea segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga. Kütus peab seistes olema võimalikult stabiilne- kütuse koostis ja omadused ei tohi muutuda. 1 Põhilised kasutamisega seotud omadused ongi küttesegu kütteväärtus, auruvus, stabiilsus, korrosiivsus.1 Kütuste hoiustamine
....................................................... 16 1. Autokütused 1. 1. Bensiin Bensiin on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke. Bensiini tihedus 750 kg/m3, soojuspaisumistegur 0.001 K-1. 1. 2 Diiselkütus
molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta on mitmesuguste süsivesinike segu. Nafta on tekkinud palju miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites
o Reaktsioon toimub eriti hästi alkeenidega, naftatööstuses alkaan esmalt dehüdreeritakse alkeeniks. o Beeta-lõhenemine: Läheb katki beeta-side (karbokatioonist alates lugedes 2. side). Produktiks (tertsiaarne) karbokatioon ja alkeen Hüdrokrakkimine o Vesiniku juuresolekul, suurem rõhk, madalam temp o Vajalik selleks, et veel rohkem raskemaid fraktsioone muuta bensiiniks o Tekib vähem gaasilisi produkte, koksi ja rohkem küllastunud alkane Metall-orgaanilised võrkstruktuurid Gaaside hoiustamine, varumine (H2, CH4) Puhastamine Eraldamine (CO2/CH4) Miks vaja? Nafta tootmine, transport muutub kallimaks, suurem vajadus. Seega vaja alternatiivi maagaasi, CH4, selle hoiustamiseks vaja metal-orgaanilisi võrkstruktuure. Vesiniku salvestamine:
intensiivsed keerised segus. b) silindri ja kolvi valmistamine soojust hästi juhtivast materjalist; 2. vastavate ekspluatatsiooni võtetega: a) eelsüütenurk väiksem; b) mootori koormus väiksem; c) küttesegu rikastamine; d) detonatsioonikindlama kütuse kasutamine. Autobensiinide detonatsioonikindluse suurendamiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatorit – etüülvedelikku, ja sellist bensiini nimetatakse etüülitud bensiiniks. Kui lisada 1 kg bensiinile 1cm3 etüülvedelikku (tavalisim tetraetüülplii), on võimalik oktaaniarvu tõsta 10…15 ühiku võrra. Etüülitud bensiini äratundmiseks lisatakse etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud. Pikaajalisel seismisel kaotab bensiin oma esialgsed omadused ja rikneb.
annaabi.ee 
