Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas (CO2) , lämmastik (N2) ja veeaur (H2O). Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400 C ...800 C ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda=1). EGR Heitgaasitagastusega (Exhaust gas recirculation , EGR) suunatakse osa heitgaasist uuesti põlemiskambrisse . See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (Nox) teket. Bensiiniaurupüüe Bensiiniaur (lenduvad süsivesinikud, CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas. Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult , seepärast tuulutatakse sütt mootori töö ajal sisselaskeõhu läbiimemisega ; süsi puhastub ja püütud süsivesinikud põlevas mootoris ära . Heitgaasi järelpõletus Külma mootori käivitamisel tuleb bensiini aeglasema aurustumise tõttu kasutada rikast segu , mistõttu suur osa bensiiniaurust (süsivesinikest) läbib mootori põlematta kujul. Selle
Kuid kõigeks selleks on ka vaja hapniku mida ei hangita kuskilt eraldi puhtalt vaid lihtsalt õhust, mida on ju ikkagi 21% õhu koostises. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segustit - karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Selleks tuleb 1 kg bensiini kohta võtta vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. (http://www.minu.pri.ee/automootor.htm) 6 1.4 Liigitus Mootoreid liigitatakse siis teatud parameetrite järgi, milleks on: 1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid.
(Vt. Lisa 2.) Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütusteliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks. Segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur
oksiide(NOx).Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas(CO2),lämmastik (N2) ja veeaur(H2O).Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400kraadi...800kraadi ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda = 1) Heitgaasitagastus Heitgaasitagastusega (EGR) suunatakse osa heitgaasist uuest põlemiskambrisse.See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (NOx) teket. Bensiiniaurupüüe Bensiiniaur(lenduvad süsivesinikud,CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas.Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult,seepärast tuulutatakse sütt mootori töö ajal sisselaskeõhu läbiimemisega;süsi puhastub ja püütud süsivesinikud põlevad mootoris ära. Heitgaasi järelpõletus Külma mootori käivitamisel tuleb bensiini aeglasema aurustumise tõttu kasutada rikast segu,mistõttu suur osa bensiiniaurust(süsivesinikest) läbib mootori põlemata kujul
Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Ottomootorid Ottomootori tunnuseks on see, et kütuse ja õhu segu, mis on silindris kokku surutud, süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule.
Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise 6 kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega
punktis.Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Sisepõlemismootoris on töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse
Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segustit - karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. 2
NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused). Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. See on õhust raskem ning võib allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Värvitu gaas Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 ‡ CO2 + 2H2O - Põleb sinise leegiga.
annaabi.ee 
