Lood loomadest: “Taluhääled” “Kes ma olen” “Kiisud ja kutsad” Autod: “Tõnni traktor” “Raivo rong” Sõnade õppimisele keskenduvad raamatud: “Minu sõnad” “Esimesed sõnad” “Minu asjad” Tunded: “Emme, kallis oled” “Kadedus” “Headus” “Armastus” 11. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? Teiste mõistete määratlematus ( nt kes on laps? mis on kirjandus?) Lastekirjandusel on kõik belletristikale omased jooned ( eepika, lüürika, draama) Kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele ( kui laps loeb telefoniraamatut või vaatab reklaamkataloogi) 12. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lugeja vanusega arvestamine Lugeja sooga arvestamine Ideed lihtsamas vormis Lapse tähelepanuga arvestamine Mustvalged tegelased Vormieksperimendid (lapse avatus) 13
Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas - biblioteraapiline mõju
Samasugust vastumeelsust endast rääkimisel avaldas ta ka ,,Kauge, kuid lähedase" teiste uute peatükkide kirjutamisel. Kuid oma austust võõra talendi üle ei väljendanud ta mitte ainult tavalise vaimustushüüdega. Meeneutades üht või teist oma kaasegseist, elas Repin otsekui igaühega neist uuesti kaasa kogu tema elu. Läbides algusest lõpuni teise loomingulise tee kõik etapid koos kõigi õnnestumiste, meelehärmi ja raskustega, on need mälestused väga lähedased belletristikale, meenutavad novelle, milles on seos, lõpplahendus ja puhtbelletristlik süzeeline kude. Nii oskas ta loobuda oma eluloo kirjeldamisest ja läbi elada võõra eluloo kui enda oma. Selles seisnebki Repini romaanide üks omapära. Need on belltristlikud eelkõige sellepärast, et peakangelaste elulugu on antud elava arengu dünaamikas, küpsuse ja kasvu protsessis. Teine omapära esineb sündmustiku dramatiseerimises. Kirjeldades ükskõik millist episoodi,
Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3
Grete 1. Lastekirjanduse defineerimise probleeme Lastekirjandus tänapäevases mõttes – täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi esteetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratletavad. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. Lastekirjanduses on olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja žanrid (romaan, jutustus, muiasjutt, poeem, komöödia, draama jne). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjaniku andest ja oskusest lastele kirjutada.
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset,
annaabi.ee 
