kooli ,,Forksi keskkooli".Bella on koolis kõikide õpilaste tähelepanu objekt, peale viie inimese Rosalie, Jasper, Emmet, Alice ja Edwardi. Nad on erakud noore doktori kasulapsed, kes hoiavad omaette. Bioloogias peab aga Bella Edwardi kõrvale istuma ja talle tundub, et poiss tõrjub teda. Bella otsustab, et räägib Edwardiga, kuid poiss ei tule veel mitu päeva kooli. Kuid siis, kui Edward lõpuks kooli tuli hakkas ta hoopis ise Bellaga rääkima. Samuti tundus Bellale, et poisi silmad on värvi muutnud, aga ta ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Järgmisel päeval oli lumine ja kui Bella kooli parklas oma auto juures seisis, libises tema poole tumesinine furgoon, kuid hetk enne Bellaga kokkupõrkamist hüppas Edward tüdruku ette ja peatas ühe käega auto, ning sellele kohale, kus oli poisi käsi jäi mõlk. Varsti jooksid nende juurde teised õplased ning nad toimetati haiglasse, kus Bella kohtas
Videvik- Stepheine Meyer Põhitegelased: Bella Charlie Eric Jessica Edward Cullen Emmet Cullen Rosalie Cullen Jasper Cullen Alice Cullen Esme Cullen Doktor Cullen Billy Jacob Renee Mike Laurent Viktoria James Lühikokkuvõtte Ema sõidutas Bellat lennujaama, et Bella saaks lennata Bella isa juurde Forksi veidikeseks elama. Bella isa elas ikka seal väikeses majas Forksis, kus ema Bellaga põgenes, kui Bella väike oli. Charlie e. Bella isa andis Bellale ühe vana auto, mille Jacob oli korda teinud. Bellale anti see selleks, et Bella saaks kooli sõita ja koolist tagasi, kuna kooli oli pikk tee. Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma
Blackilt (vana peretuttav) teada hõimulegendi, hakkab Bella kahtlustama, et Edward ja ta perekond on vampiirid, kes joovad loomade verd inimeste vere asemel. Edward paljastab peagi, et ta tõrjus Bellat sellepärast, et tema lõhn on ihaldusväärne ning peagi Bella ja Edward armuvad. Nende armastus on alguses pisut kummaline. Edward kardab, et võib ühel hetkel kontrolli kaotada ja Bellat rünnata ning ei taha tüdrukuga seetõttu lähedases füüsilises kontaktis olla. Kui Edwardi pere koos Bellaga mängib metsas pesapalli, satub neile peale vampiir James koos kahe teise vereimejaga. Kuna James on jäljekütt, siis Edwardi kaitsereaktsiooni tõttu saab tema kinnisideeks Bella hävitamine. James ründab teda, kuid Edward ja tema pere päästavad Bella. Võrreldes raamatuga on filmis vähem stseene nagu näiteks vereproovide määramine bioloogias, kus Bella ära minestas ja Edward ta arsti juurde viis või siis filmi vaatamine pimedas klassis ja neid ümbritsev elektri võnkumine
Chagall tutvus Pariisis mitmete oluliste isikutega. Temast olid huvitatud ka paljud kirjanikud ja poeedid. Blaise Cendrars oli Chagalli loomingu tõeline armastaja. Nad olid ka suured sõbrad, kuid läksid tülli, mis viis nad lahku. Marc Chagall puutus sel eluperioodil kokku ka Pablo Picassoga, kes andis Marcile palju tutvusi juurde. Neist ei saanud aga kunagi sõpru, kuna mõlemad olid kunstnikud ja seega ka konkurendid. Õpingute ajal kohtus Marc oma eluarmastuse Bellaga, kes oli mehe kõrval oma surmani. Kui mees oli Pariisis veetnud neli aastat, tuli ta tagasi kodumaale Bella juurde. 1915.aastal abiellus Chagall Bellaga, kuigi neiu vanemad olid sellele vastu. Aasta pärast sündis neile tütar. Chagall otsustas jääda Vitebskisse kus ta rajas kunstikooli. Kahjuks polnud Chagalli iseloom piisavalt tugev, ning suure kunstikooli võtsid Chagalli teadmata üle Lissitzky (vene kunstnik) ja Malevits (suprematistliku liikumise isa)
Raamatu kokkuvõte ,,Päikesevarjutus" Stephenie Meyer Tegelased: Peategelane: Bella Swan- tüdruk kes unistab saada vampiiriks, kellel juhtub alati midagi, nimetab ennast ,,õnnetuse hunnikuks". Talle ei meeldi üritustel käia talle ei meeldi kingitused talle ei meeldi, kui tema peale raha kulutatakse. Charlie Swan- Bella isa, on politseiülem Bella emast elab lahus ja elab koos Bellaga. Renee- Bella ema elab koos teise mehega Phil-iga. Edward Cullen- Bella eluarmastus, Vampiir, Elab koos teiste vampiiridega,on nagu perekond käituvad normaalsete inimestena, lapsed käivad koolis vanemad tööl. Edwardi võime on teiste mõtteid lugeda, ainuke kelle mõtetesse ta tungida ei suuda on Bella ja see isegi meeldib talle kuigi vahest ka häirib. Carlise Cullen- Arst, Edwardi isa, sammuti vampiir näeb väga noor välja ja väga kena nagu
Bella murdub ning satub masendusse, hiljem taastab suhted oma ammuse tuttava Jacobiga ( Taylor Launter ) ning tekib tugev sõprusside. Hiljem saab Bella teada, et Edward kavatseb teha enesetapu, kuna arvab, et Bella hüppas kaljult alla ning sai surma. Bella võtab ette teekonna Edwardi päästmiseks, mis aga seab ohtu tema suhted Jacobiga, kes, tuleb välja, on libahunt, vampiiride ainuke vaenlane. Filmi lõpus Bella päästab Edwardi ning nad naasevad koju. Jacob lõpetab suhted Bellaga ja Edward esitab Bellale abieluettepaneku. Sellega lõppeb teine osa. Minu arvates oli film tegelikult hea. Kuna olen ka raamatut lugenud ja samuti näinud ning vaadanud ka esimest osa sain ma hästi aru ning nautisin filmi. Kuid film oli väga sisukas, kuna raamat oli pikk, paljude sündmustega, tuli filmgi välja samugi pikk ja keerukas. Raamatutu lugedes saab aru Bella ning Edwardi tunnete sügavusest ning sõltuvusest. Filmis aga ei tule see nii hästi välja. Filmis
Tegelaste vahelisi konflikte põhjustasid eelkõige vampiiride ja inimeste vahelised erinevused ning erimeelsused. Siseheitlusi põhjustas see, et Bella oli inimene. Kui Cullenite pere ei lubanud Jamesil tappa Bellat, oli kindel, et keegi peab surema. Tänu sellele konfliktile said Cullenitest ja Jamesist vaenlased. Kõige ebasümpaatsem tegelane Kõige ebasümpaatsema mulje jättis minule Rosalie, sest ta peaaegu vihkas Bellat. Kui teised Cullenid olid harjunud Bellaga ning võtsid ta vastu oma perre, tõrjus Rosalie teda endiselt. Teose sõnavara ja sõnastus Teose sõnavara ja sõnastus on minu arust väga hea. Jutust saab hästi aru ja raamatut on huvitav lugeda. Autori detailne kirjeldus sündmustest ja kohtadest muudab lugemise väga nauditavaks. Kas soovitan raamatut lugeda? Kindlasti soovitan ma lugeda seda raamatut, sest see on kirjutatud väga huvitavalt ja sündmustik on väga kaasahaarav. See on mõnus lugemine noorele
Kuid mõni kord võib see ka halba tuua, sest see mida ta näeb ja mis ta sellest järeldab ei pruugi alati õige olla. Välimuselt on tal pruunid lühikesed juuksed ja riides käib ta väga moodsalt. Rosalie Rosalie on imeilus ja võluv, see on ka tema ainus anne. Tema mäletab oma inimelust kõige rohkem ja tema jaoks oli sellest loobumine ka kõige raskem. Ta iseloom on selline eelarvamustega ja inimesi väga eemale tõrjuv. Nii ka raamatus ei saanud nad Bellaga läbi ja Rosaliel oli alti midagi halba vastu öelda. Emmett Emmettil pole erilisi võimeid peale selle, et oskab ülihästi ronida. Ta meeldib teistele eriti oma naljade pärast, mida ta teeb isegi kõige halvematel ja raskematel hetkedel. Välimuselt oli ta rohkem selline räppar ja väga moodsalt riides. Jacob Black Pealt näha tavaline poiss, suurt kasvu ja tugev. Välimuse järgi umbes 18. või 19.aastane, tegelikult vaid 16. Ta on libahunt, peaaegu sama tugev kui
Ta mõistis et piltide kopeerimisest ei piisa, selleks et kunstnikuks saada peab ta õppima. Emale oma plaanist räääkides sai ta esijalgu noomida, isa esitas vähem küsimusi kuid andis viis rubla joonistamistundide eest tasumiseks. Kunstiõpetajaks oli tal Jehuda Penil, Jehudal oli noorele Chagallile vähe õpetada, loobudes kasutute tundide eest rahavõtmast ja lasi poisil ateljees omapead töödata. Kui Marc Bellaga kohtus oli ta juba poolteist aastat üliõpilane Peterburis. Armastus Bella vastu tekkis Marcil esimesest silmapilgust, ta tundis kohe, et armastab Bellat, mitte kedagi teist. Bella külastas Marci tema ateljees, viis talle lilli, kuid oma naiseliku vaistuga oskas oma tundeid varjata ning teeskles ükskõiksust. Pariisis esimest korda Chagall unistas väga pikka aega Pariisist. Ka kontaktsid prantsuse avangardistlike
5 Illustratsioonid poeemile ,,Korsaar" Kooselu Augustaga ei tulnud mõistagi kõne alla, kuid pikapeale hakkas ka Byron ihkama püsisuhteid. Ta tegi abieluettepaneku leedi Caroline`i nõbule Anna-Bellale, kes oli üsna mõistuslik olend. Anna-Bella alguses keeldus, kuid teistkordsel kosimisel nõustus. Enne pulmi oli nende vahel kirjavahetus ning järjest enam tundis Byron, et ei taha Anna- Bellaga abielluda, sest naises oli siiski ootamatult palju romantikut, mis Byronit tüütas. Sugulaste survel korraldati siiski väikesed kodused pulmad ning pruutpaar sõitis kohe pulmareisile vaiksesse maakohta. Byron ei suutnud Augustat unustada ja kutsus teda tihti külla. Suhted Anna-Bellaga olid kõikuvad kord head, siis väga halvad. Neil oli ka laps, aga see segas Byroni rahu. Lõpuks arvasid naise vanemad, et nad peaksid lahutama. Byron pühendas Anna-Bellale luuletuse "Ela hästi!".
Ta mõistab, et kuuleb Edwardi häält, kui ta ohus on. Bella kuuleb Edwardi häält ka siis kui ta välul Laurenti kohtab ütleb ta , et Victoria tahab Bellale kättemaksta. Laurent valmistub Bellat tapma kui viis suurt hunti hakkavad teda taga ajama. Bella saab teada , et Sam Uley tegeleb mingisuguse kultusega.Jacob kardab, et Sam teeb midagi noortega reservaadis ja , et tema on järgmine.Kui Jacob ühel päeval oma sõpruse Bellaga lihtsalt katksetab, siis arvab Bella, et sellel on midagi pistmist Sami ja tema kambaga.Kui Jacob näeb, kui endast väljas Bella on, siis palub ta tütrukul ära arvata, et kes ta on. Lõpuks mõitstatab Bella selle välja -Jacob on libahunt.Jacob räägib Bellale, et Sam on samuti libahunt ja see tema kamp oli hoopis libahuntide kari La Pushis. Ta ütleb , et nende ülesanne on kaitsta reservaati ja nad kutsuvad ennast `kaitsjateks'
Ka mees ei näinud oma kella, sest kellaklaas oli udune. Noormees rääkis, et tal on kiire teatrietendusele ja palus, et mees aitaks siduda tal fraki kaelasidet. Noormees rääkis, et teatrietendusele võib ta tegelikult hiljaks jääda, aga laulatusele ei tohi ta hilineda, muidu tuleb skandaal. Mehel tuli meelde, et Olle oli jah midagi kellegi kihlusest rääkinud. Tuligi välja, et selle noormehe nimi seal vannitoas on Allan ja et tema abiellubki Bellaga. Nüüd läks Allan uksest välja, ta hakkas trepist üles minema ja mees tahtis talle järgneda, aga siis pöördus Allan ümber ja ütles et ta peab siit üksi minema ja et mees peaks teatrisaali minema kui teda oodatakse. Mees jäi nüüd üksi koridori seisma ja mõtles miks ta Allanilt teed teatrisaali ei küsinud. Ta läks ühe ukse juurde ja kui ta selle avas ja oli peaaegu et astumas, jäi ta jalg õhus seisma. Sealt ei läinudki edasi vaid sealt läks ainult redel alla
Teine mees , keda dadaistidega seostatakse, on juudi päritelu vene kunstnik Marc Chagall. Sündis Valgevenes. Marc Chagall Marc Chagall sündis 7. juulil 1887. aastal Vitebskis. Marc Chagall oli vene-prantsuse maalikunstnik ja graafik. Kunstihariduse omandas Chagall Peterburi Kunsti Akadeemias. 1910-1914 viibis kunstnik esmakordselt Pariisis. Pariisi sai talle väga kalliks Mesipuu rajoon, kus ta ka elas ja kus tulid ta parimad mõtted. 1914 naasis Venemaale. 25. juulil 1915 abiellus Marc Bellaga. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks. Venemaal rajas ta kunstikooli ja kunsti muuseumi. 1923. aastal naasesid Marc ja Bella Prantsusmaale. Sellel perioodil polnud ta maalikunst nii muljetavaldav nagu oli enne sõda. Ta elas Orleans'i avenüü ateljees. Kuuldes uue sõja puhkemisest põgenes Marc oma perega 1941. aastal Ameerikasse. Ameerikas tegeles Chagall lavadekoratsioonidega. Chagalli abikaasta Bella suri Ameerika perioodil 1944. aastal
käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed. Jutustajale tundub veider üks asjaolu. Nimelt räägitakse pidevalt samal ajal toimuvast laulatusest ja matusest. Selgusetu on, keda laulatatakse ja keda maetakse.
palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest Allaniks kutsuma, kuid nagu eelpool mainitud, nimedel, eriti nimel Allan, ei ole teoses suurt tähendust. Need on enamasti Jutustaja poolt lisatud nimed, et oleks kuidagigi võimalik teist inimest kutsuda. Need nimed ei ole enamasti tegelaste pärisnimed. Jutustajale tundub veider üks asjaolu. Nimelt räägitakse pidevalt samal ajal toimuvast laulatusest ja matusest. Selgusetu on, keda laulatatakse ja keda maetakse.
annaabi.ee 
