Enne Teist maailmasõda elas maailmas 2,2 miljardit inimest, s.o. ligi kolm korda vähem kui täna. Tänasest oluliselt erinev oli ka maailma jaotus. Viimase 60 aastaga on toimunud suured muudatused Euroopa, Aafrika ja Aasia mandril. Eriti suured muudatused on toimunud Aafrikas, kus enne Teist maailmasõda oli vaid kaks iseseisvat riiki - Egiptus ja Libeeria. Kogu ülejäänud Aafrika manner kuulus inglastele, prantslastele, hispaanlastele portugallastele, itaallastele ja belglastele. Tänases Aafrikas on enam kui poolsada riiki. Suur osa Aasiast oli enne Teist maailmasõda USA ja Euroopa riikide asumaa. Aasia põhjaosal asus siis Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit - praegune Venemaa. Sellest lõuna pool asusid N. Liidu kaks sateliitriiki - Mongoolia Rahvavabariik ja Tannu-Tuva Rahvavabariik. Viimati nimetatud riiki täna enam ei eksisteeri. Tänased Bangladesh, Bhutan, India, Myanama [Birma], Nepaal, Pakistan ja Sri Lanka
karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks (Flandria, Brüssel-pealinn ja Valloonia) ja kolmeks keelekogukonnaks (prantsuse, hollandi ja saksa). Kokku elab Belgias 10,750 miljonit elanikku. Elanikond kasvab pidevalt. Ta on Euroopa tihedamini asustatud riike. Kuna linnades elab 97% elanikest, võib järeldada, et põhiline osa elanikkonnast on hõivatud tööstuses. Väga palju tööd annab belglastele ka EL-i juhtorganite paiknemine Belgias. EL-i ametnikkonna teenindamiseks vajatakse paljude kohalike teeneid. Valloonia ehk prantsuse piirkond on majanduslikult vähemarenenud. See võib põhjustada mõningaid sotsiaalseid probleeme prantsuskeelse elanikkonna hulgas. Majanduslikult edukam on flaami piirkond. Kuigi pealinn on Brüssel, peetakse oluliseks majanduskeskkuseks sadamalinna Antwerpenit. Antwerpen on säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.
Prantsusmaa: Passiivne kaisestrateegia Maginot' piirikindluse süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17. Venemaa: kasutada ära tohutu armee, tundiga peale pikal rindel. Armee kokkusaamine võttis suurte vahemaade tõttu kaua aega. Inglismaa: kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada merevägee, finantseerida liitlasi 8. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui sakslased olid oodanud osa vägesid tuli ümber paigutada idarindele. Prantsuse ja Briti armee suudeti ühiselt paisata Saksamaa vastu. Logistiline möödalaskmine vägede ühendused tagala ja rinde vahed pikad. 9. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus).
Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Algus 1914: 02.08.1914 hõivavad saksa väed ilma suurema vastupanuta Luxemburgi. Saksamaa tungib augustis 1914 neutraalsesse Belgiasse. Belgia osutab vastupanu, need 10 päeva päästsid Prantsusmaa (Saksamaa tahtis marssida läbi Belgi B-Pr piirile). Kättemaksuks belglastele lasevad sakslased inimesi külade viisi maha. See põhjustas suurt pahameelt. Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Briti väed saadetakse Prantsusmaale. Saksa väed peatatakse Marne ´i jõel sept 1914, 25 km kaugusel Pariisist. 1915-1916: rinne püsib üsna paigal, nihkus u 30 km. Positsioonisõda e kaevikusõda. Sakslaste läbimurde katsed Ypres´(gaas) 1915. Verduni lahing 1916, ,,hakklihamasin", kokku hukkus ligi miljon meest
Protestantliku Inglismaa mõningase abiga õnnestus hollandlastel Hispaaniast lahku lüüa ja luua Hollandi Vabariik. Katoliiklik Belgia mässu ei tõstnud, aga sattus vägeva surve alla. Ta oli kahe agressiivse naabri põhjast Hollandi ja lõunast Prantsusmaa pigistuses. Pärast Hispaania pärilussõda läks kontroll Belgia üle Austria ja seejärel Napoleoni Prantsusmaa kätte. Kui Viini kongress aastal 1815 Euroopa kaardi ümber tegi, anti Belgia Hollandi võimu alla. Belglastele ei meeldinud, et hollandlased neid juhivad. Niisama edukalt, kui hollandlased olid Hispaaniast lahku löönud, lõid belglased aastal 1830 lahku Hollandist, tehes seda Inglismaa ja Prantsusmaa abiga. Mõlema ilmasõja ajal anastati Belgia Saksamaa poolt. 1.3 Valitsusvorm Belgia on kahekojalise parlamendiga konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas ja valitsust juhib peaminister. Parlamendivalimised on iga nelja aasta tagant ja hääletamine on kohustuslik
unitaristid eesotsas Lumumbaga, kes pooldasid tugeva keskvõimuga ühtset riiki föderalistid eesotsas Kasavubuga, kelle eesmärk oli osariikide liit nõrga keskvõimuga separatistid eesotsas Tshombegaga, kelle eesmärgiks oli riigi jagamine väikeriikideks Riik sai rahulikult areneda umbes 6 päeva, pärast mida algasid 5. juulil rahutused armees. Selle tingis suuresndi Lumumba taotlus piirata väliskapitali, rajada rahvuslik tööstus ja tugevdada keskvõimu. See aga ei meeldinud belglastele, kellel oli riigi majanduses suur roll. Sisuliselt oli ka armee tol hetkel belglaste kontrolli all ja seal toimus mustanahaliste sõdurite vastuhakk valgetele ohvitseridele. Kuskilt tulid kuulujutud, et belglased kuritarvitasid kusagil oma jõudu ning sellest piisas, et puhkeks vägivald. Juunis eraldus Kongo üks rikkamaid provintse Katanda, keda toetasid Belgia väed. Augustis eraldus Kasai provints, mis oli tuntud teemantide poolest, ning mida toetasid samuti belgialased
annaabi.ee 
