Kamerun- Yaounde Kenya- Nairobi Kesk- Aafrika Vabariik- Bangui Komoorid- Moroni Kongo Vabariik- Brazzaville Kongo DV- Kinshasa Lesotho- Maseru AUSTRAALIA Libeeria- Monrovia Austraalia- Canberra Liibüa- Tripoli Belau- Koror LAV- Pretoria Fidzi- Suva Lõuna- Sudaan- Juba Kiribati- Tarawa South Madagaskar- Antananarivo Marshalli Saared- Majuro Malawi- Lilongwe Mikroneesia Liiduriigid- Palikir Mali- Bamako Nauru- Yaren Maroko- Rabat Paapua Uus Guinea- Port Moresby Mauritaania- Nouakchott Saalomoni Saared- Honiara Mauritus- Port Louis Samoa- Apia Mosambiik- Maputo
oma rahva üle kontroll ja võim). Antud referaadis tahan anda ülevaate iseseisvate Okeaania riikide tekkest, nende ajaloost ning riigisüsteemidest. Okeaaniasse kuuluvad iseseisvad riigid valisin Eesti Entsüklopeedia 15. köite järgi vältimaks arusaamatusi (erinevad allikad annavad erineva andmeid riikide Okeaaniasse kuulumise ja iseseisvuse kohta). Selle järgi on Okeaanias asuvad suveräänsed riigid Belau, Fidzi, Kiribati, Marshalli saared, Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Samoa, Tonga, Tuvalu, Uus-Meremaa Vanuatu (ja Austraalia). Nende riikide paljususe ja töö liigse mahukuse tõttu olen otsustanud ülevaate anda vaid huvitavamatest (mõnel juhul lausa seikluslikest ja naljakatest) iseseisvumistest. Iseloomustamiseks valisin seega Samoa, Paapua-Guinea, Nauru, Saalomoni saared, Tuvalu ja Vanuatu. 1. Okeaania
Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri
Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111) Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. (3) Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. (1, lk 113) 4 2. Looduslikud tingimused Filipinidel on troopilise mere kliima ja see on tavaliselt kuum ja niiske. Keskmine aastane temperatuur on 26,5 ° C . Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates
aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis on riigi erinevates osades erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates
Austraalia 25,189,309 Austria 27,563,061 Bahama 281,841 Bahrein 451,434 Bangladesh 388,860 Barbados 2,337 Belau 2,735 Belgia 136,077,773 Belize 18,200 Benin 81,306 Bermuda - Bhutan -
vaatesiht, mida kummaski otsas lõpetavad aknad. Ohtu kaunimate ehete hulka kuuluvad ahjud. Neist viis on kaunistatud reljeefse ornamendiga, üks geomeetrilise koobaltmaalinguga. Ehkki omal ajal võis selliseid helesiniseid "portselanahje" esineda mitmeski mõisas, on neist tänapäevani säilinud haruharvad. Nii võime Ohtu ahjudele analoogset nimetada üksnes Palmses IdaVirumaal. Ei peaks kahtlust olema, et kõik Ohtu ahjud on kohalikku päritolu arvatavalt Tallinnas tegutsenud Belau kahlimanufaktuuri tooted. Relieefse ornamendiga ahjud on oma üldvormilt üksteisele üsna sarnased: liigendatud profileeritud vahekarniisidest, keskel niss, külgedel eenduvad voluudid, peal pagoodjas katus. Erinevusi on aga detailide osas. Nii on mõlema saali ahju dekooris kasutatud põhiliselt rokokoolikku köitraagu ja teokarpe ning nissi ehtivas naisfiguuris tunneme ära müütilise Leda. Ka teiste ahjude dekooris on valdavaks roosiõied, rippvanikud, portreemedaljonid.
veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu,
veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, 3 ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999
annaabi.ee 
