Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt magusad veinid, harva ka kuivad valged või ka kangestatud veinid. GLÖGI Glögi tuleks juua jõulumagustoitude kõrvale, nagu näiteks koogid, pähklid või kringeli. BRÄNDI Brändi sobib kokku sokolaadikoogiga. VISKI Viski sobib peale magustoidu söömist. VIINAD
olla Spätlese tasemel. Maitselt nn ,,poolkuiv" vein. Spätlese tähendab tõlkes "hilist korjet". Viinamarjad on korjatud normaalvalmimisest hiljem ning suhkru kontsentratsioon viinamarjades on suurem. Võiks vastata meie "poolmagusale" maitsele. Auslese tähendab nn "valitud korjet". Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud parematest viinamarjakobaratest. Magusam kui Spätlese. Poolmagus kuni magus vein. Beerenauslese tähendab "valitud viinamarju". Viinamarjad on ükshaaval valitud ning reeglina on nad kaetud väärishallitusega Botrytis. (Botrytis ehk väärishallitus on jõeorus udu niiskusest tekitatud hallitus marjadele, mis ,,sööb" viinamarjast vett. Järelejäänud rosinataolised marjad on suurepärased dessertveinide baasmaterjal.) Dessertvein. Trockenbeerenauslese tähendab "kuivatatud valitud viinamarju". Viinamarjad, mis on
Saksa veinid jagunevad: • Qmp (sks Qualitätswein mit Prädikat) • QbA (sks Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete), • Deutscher Landwein • Deutscher Tafelwein Qmp-veinidel on aumärgid (medalid). Need veinid jagunevad järgmiselt: • Kabinett- normaalsel korjeajal korjatud viinamarjadest: • Spätlese- hilisel korjealal korjatud viinamarjadest; • Auslese- küpsetest viinamarjadest, põhiliselt poolmagusad ja magusad veinid; • Beerenauslese- üleküpsenud või vääris hallitusega viinamarjadest; • Trockenbeerenauslese - ainult vääris hallitusega viinamarjadest eriti heal veiniaastal; • Eiswein- jäätunult korjatud viinamarjadest. Deutscher Landwein on kõrgema kvalittediga lauavein. Deutscher Tafelwein on madalama kvaliteediga lauavein. Itaalia veinid jagunevad : • DOCG (it Denominazione di Orgine Controllata e Garantita) • DOC (it Denominazione di Origine Controllata),
6. Küülik tumedas kaastmes SaintEmilion 7. Pardirind Bourgogne Pinot Noir veinid 8. Lõhe või forell koorekastmes Loire oru tammevaadi valged veinid (Saumur, Sancerre), Rhone oru tammevaadi valged veinid 9. Kõik, mis on valmis kujul roosa (v.a. lõhe ja forell) roséveinid 10. Soolapähklid Fino Serri 11. Sinihallitusjuust Sauternes, Riesling Beerenauslese või Trockenbeerenauslese, Banyulis, Maury, Port 12. Pehmed valgehallitusjuustud puuviljased valged veinid 13. Kõvad väärikad juustud väärikad vanad alkohoolsed punaveinid · Kindlad konfliktid 1. Lõhe või forell ja rosévein 2. Õuna, pirni või kohupiimakook ja väärishallitusega nakatunud dessertveinid
Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt magusad veinid, harva ka kuivad valged või ka kangestatud veinid. 8. VEINIDE SERVEERIMINE Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on
vaja oma isikupära esiletoomiseks tammevaati vastupidi, see tapaks Rieslingi ilu. Väga head veinid tulevad Prantsusmaalt Alsace'ist, Saksamaalt, Austriast, ka Austraalia jahedama kliimaga veinipiirkondadest, Uus-Meremaalt, Itaaliast, Californiast ja Kanadast, Rieslingist saab valmistada ka magusaid ja väga hästi säilitamist taluvaid veine. Alsace'i Rieslingist valmistatud Vendage Tardive ja Selection des Grains Nobles või Saksamaal väärishallitusega Rieslingist valmistatud Beerenauslese või Trockenbeerenauslese võivad oma keerukalt väljaarenenud maitse- ja aroomibuketiga pakkuda veinielamuse ka 50- aastaselt. Isegi hea aastakäigu Kabinett Riesling võib areneda pudelis kuni 20 aastat. Toiduskaala, millega koos Rieslingit juua, on lai: alustades mahlasematest-piprasematest ja Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus happerikkamatest noortest Rieslingitest, mis sobivad hästi rasvasemate kalaroogade,
ainulaadse portveini valmistamiseks. Kvaliteedi alusel jagunevad veinid kvaliteetveinideks ja lauaveinideks. Prantsusmaa veini kvaliteediklassid on AOC, AC, VDQS ja Vin de Pays (maakonnaveinid). Itaalia veini kvaliteediklassid on DOCG, DOC, IGT (maakonna- või piirkonnaveinid). Hispaania veini kvaliteediklassid on DOC, DO ja Vino de la Tierra (maakonnaveinid). Saksa veinide kvaliteediklassid on QmP Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese, Eiswein (tõusvas joones nõudmised), Qualitätswein b.A. (kindlast viinamarjakasvatuse piirkonnast) ja Deutscher Landwein (Saksa maavein). Lauaveinidel on märgistus Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia), Vino de Mesa (Hispaania), Deutscher Tafelwein (Saksamaa). Veinide kvaliteet. Kvaliteedinäitajad on välimus, aroom ja maitse. Välimust iseloomustavad värvus ja läbipaistvus. Värvus punastel veinidel lillakaspunasest
annaabi.ee 
