Tallinna vaatamisväärsused Bastionikäigud · salapärased käigud ehitati koos bastionidega 17.18. sajandil · Käikude rajamise eesmärk oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. · luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. Dominiiklaste Kloostri klausuur · 1246. aastal asutatud kloostri säilinud ehitis dominikaani munkade poolt. · Keskaegne romantika · Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib.
linnaruumilist tähtsust. Tallinna Linnahalli arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel oli põhieesmärgiks säilitada vanalinna vaade, mis avaneb merelt. Samuti pidi toimima hoone raudteesillana jalakäijatele, sest Linnahalli rajamisel ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad suuri seoseid Rootsi-aegsete bastionidega. Tallinna Linnahall sai oma praeguse nime alles Eesti riigi taasiseseisvumisel. Nõukogude ajal kandis Linnahall hoopis teist nime. Selleks oli V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tallinna Linnahall on maailmas unikaalsemaid ehitisi. See ehitis on pälvinud ülemaailmset tunnustust. Tallinna Linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix' ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal ka
basteile eelnenud keskaegse torni jäänuseid. Uued bastionid Hoolimata peaaegu poole sajandi jooksul tehtud investeeringutest Narva kaitseehitistesse oli Rootsi riik 17. sajandi keskel sunnitud tõdema, et kiiresti arenevale ründerelvastusele poleks Narva kindlustused suutnud vastu panna. Ja ehkki 1635. aastal loodud fortifikatsiooniteenistuse juhid koostasid järgneva neljakümne aasta jooksul kavasid Narva linna laiendamiseks ja uute bastionidega ümbritsemiseks, suudeti reaalselt tegelda vaid seniste kindlustuste parandamisega. Ehitustegevus elavnes taas aastatel 1676-80, kui jõe poole ehitati uus Wrangeli bastion, idasuunale avanev senine Rannavärav rekonstrueeriti ümber Uueks väravaks (hiljem kutsuti ka Pimeväravaks) ning põhja avanev Karjavärav kindlustati eraldi raveliini-laadse kantsiga. Kindlustusi täiendati kahurite jaoks ehitatud patareidega, üks neist ehitati muuhulgas ka linnuse
sajandi teisel poolel, ruumivorm ja ehituskunstilise üldilme on kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. 3 Kristina Soboleva Niguliste kirik Ajalugu Niguliste kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirde ja bastionidega ümbritsetud ning Niguliste oli ühtlasi kaitsekirikuks. Kiriku uksed olid raskete riivaplkidega suletud ning samuti olid sellesse ehitatud laskeavad ning pelgupaigad. 14.sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette
suures osas oma keskaegse väljanägemise. Ainult mitmed tornikiivrid asendati uhkete baroksetega: raekojal, toomkirikul, Pühavaimu ja Niguliste kirikul. Väikelinnad enamasti XVII sajandi jooksul ei toibunud ning nad jäid lihtsateks puitasulateks. Linnade kaitserajatiste osas tõi Rootsi aeg Eestisse suured muutused. Liivi sõda oli näidanud, et keskaegne linnamüür vallikraavi ja tornidega ei paku võimsamate suurtükkide eest enam kaitset. Linnu asuti kindlustama bastionidega, mis kujutasid endast viisnurkseid mullast kuhjatisi, mida hoidsid koos müürid ja mille sees olid ruumid sõduritele ja varustusele. Bastioni keskel oli suurtükiplatvorm, kust sai tulistada mitmes suunas. Kõige rohkem kavandati bastione Tallinna, ent valmis neist vaid kolm. 1630-Tartu gümnaasium Tänu XVII sajandil Euroopas levinud humanismiideedele, mis väärtustasid haridust ja
siluetile. Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat Joonis 15 raudteeharu, toimib hoone ka raudteesillana jalakäijatele. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lähedal asuvate Rootsi-aegsete bastionidega. Algne nimetus oli hoonel V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tallinna Linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix' ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall oli ainus nõukogude perioodil kerkinud mereäärne avalik objekt. Seetõttu omab Linnahall nii kultuurilist kui linnaruumilist tähtsust.
ja Valga(Poola ajast) · Täielikud linnaõigused säilitasid vaid Tallinn(1688: 12 000), Tartu,Narva ja Pärnu · Keskaegsetes suurimates linnades jätkus raevõim ja vana tsunftikord - Reduktsiooniajastul piirati Tallinna ja Tartu omavalitsuskorraldust keskvõimu heaks · Tallinna ja Narva kindlustamine bastionidega · Kodanikkond mitmekesistus, aga sakslased säilitasid oma juhtiva rolli: - Eestlaste osakaal kasvas, aga nende käes vaid alamad ametid · Tähtsaim ekspordiartikkel Baltikumi teravili(rukis), teine lina ja impordis domineeris sool: - Suurim osa eksporditi Rootsi ja väiksem osa välismaale Tallinna ja Riia kaudu
Reini jõgi, milleni jõudmine tähendas võitluste jätkumist Habsburgidega. 17. saj. viimase nelja aastakümnega kasvas Prantsusmaa armee 160 tuhande meheni, muutudes Euroopa suurimaks. Markii de Louvois, sõjaminister aastatel 166691, pani armee mundrisse ja andis sellele modernse struktuuri, kus jalavägi sai taas olulisimaks väeliigiks. Sõjaväeinsener markii de Vaubani juhtimisel ehitati välja piirikindlustuste vöönd uut tüüpi ilma nn. surnud tsoonideta bastionidega. Kadetikoolid võimaldasid ka kodanliku päritolu andekamatel ohvitseril kõige kõrgemate auastmeni jõuda. Habsburgide piiramisrõnga nõrgendamist alustas Prantsusmaa devolutsioonisõjaga Hispaania Madalmaade (Belgia) vastu (166768). Viidates Madalmaades kehtivale pärimisõigusele, mis eelistas vanemat tütart nooremale pojale ning selle ülekandmisele (devolutsioonile), leidis Louis XIV, et Hispaania eelmise kuninga Felipe IV väimehena on tal suurem seaduslik õigus Hispaania
annaabi.ee 
