Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid. Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal.
Ümmargused hooned ehitati eelkõige usu eest võidelnud märtrite haua kohale, mis paiknes rotunda keskel. Seda ümbritses kolonnaad ja kattis kuppel. Hiljem kasutati neid hooneid ristimiskirikutena. Arhitektuur - kirik Kuna teenistusest võttis osa tohutu hulk inimesi oli vaja hoonet, mis mahutaks hulgaliselt rahvast ja mille arhitektuur väljendaks ülistust Jumalale. Kuigi esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju Rooma basiilikatest, püüti terve hoone ja selle üksikosade abil luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Arhitektuur - kirik Kirikuks sai piklik hoone suunaga läänest itta, sissekäiguga läänest. Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks osaks - lööviks. Tavaliselt oli kirik kolme-, mõnikord ka viie- või enamalööviline. Keskmine lööv oli alati laiem ja kõrgem kui külglöövid. Külglöövide
Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära. Varased kristlased ei osanud võlvida suurt hoonet. Sellepärast oli tolleaegne basiilika enamasti lameda puulaega või lahtise sariklaega. Basiilika kirikuhoonena kujunes välja Roomas ning levis siit ka mujale. Lääne-Euroopas oli basiilika aluseks varase keskaja kiriku arhidektuurile. Varakristlikke basiilikaid on vähe säilinud. Rooma basiilikatest oli tähtsaim Peetri basiilika Roomas, mis XVI sajandil lõhuti. Selle asemele ehitati praegune renessans-stiilis Peetri kirik. Vana Peetri basiilika on tuntud rekonstruktsiooni kaudu. Teist Roomas asuvat basiilikat (Santa Maria Maggiore) täiendati V sajandil ja barokiajastul muudeti seda tunduvalt. San Paolo fuorile Mura basiilika, mis asus väljaspool Rooma linnamüüri, põles XIX sajandi algul, kui taastati sajandi keskpaigas algkujul
kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7
motiiv o Kiviristid Iiri- ja Inglismaal Ornamentikamotiivid Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus o Vanaskandinaavia viikingilaevu kaunistavad nikerdused · Arhitektuur o Valitses langus o Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal Basiilikatest säilinud vaid tähtsusetuid osi; rohkem esineb kabeleid, baptisteeriume, krüpte. 4. Karolingide ajajärk. · Merovingidele järgnes Karolingide suguvõsa valitsemine VIII-X sajandini o Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära o Nimetatakse eelromaani ajastuks, kuna esineb elemente, mis edaspidi kujunevad täielikult välja romaani kunstis. · Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide
inimeste puhul kliente vastu võttes. Foorumitel käidi äri- ja kohtuasjade pärast, riigiasju ajamas. Õhtu algas väga vara, eriti talvel, juba 3-4 ajal aktiivne tegevus linnades oli lõppenud. Suvel mõned tunnid rohkem. Forum tühjenes. Keisririigi alguses ehitati avalikke hooneid, mida nim basiilika, mis olid mõeldud turu-ja kohtu hoonetena, kogunemishooned. Eriti suvisel ajal päikese eest varjul olemiseks, talvel sademete eest. Kui inimesed ei tahtnud basiilikatest ära minna, aeti koertega minema. Kõik suundusid termidesse. Kõik sotsiaalsed kihid käitusid ühtemoodi. Õhtu oli pühendatud iseendale. Terme hakati massiliselt ehitama keisririigi ajast. Sellest ajast sai luksuslikes tingimustes kümblemine kõigile kättesaadavaks, nim ka vaeste villadeks. Termides olid raamatukogud, võimalik kohata sõpru, lihtsalt lebada, palli mängida. Kümblus pikk ja keeruline protseduur: oli spetsiaalne riietusruum, kuhu riideid võis jätta, orja kätte
Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitus altariruum kohe pikihoonega. Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist ning varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn.
annaabi.ee 
