Sugulise paljunemise korral arenevad eosed spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse mehhanismi abil (nn. ballistospoorid, Bulleri tilgake). Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava ehk hümeeniumi. Eoslava võib areneda eoslehekestel, torukestel või narmastel, mis kõik oluliselt suurendavad eoseid moodustavat pinda. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pind oluliselt väiksem. Kandseened on ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides. Vastavalt sellele, millist osa puidu rakukestadest seen lagundab, eristatakse kahte peamist
Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge).
Paljunevad: -mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid)-suguliselt, kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. -eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentelasetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. Eoslava. Eoslavavõib arenedaeoslehtedel, torukestes või ogadel, mis suurendavad eoseid moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt väiksem. ON PANNAL - Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. •Eoskand e
Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 10. Troofsuse 4 taset, näited kes? What?? Madalaima troofilise taseme moodustavad tootjad. Taimtoidulisi ehk herbivoore nimetatakse
h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid); suguliselt. Kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava. Peamised tunnused: Pannal. Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda. B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt. C. Valmis pannal.
Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u. 30 000. Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid
Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u. 30 000. Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid
annaabi.ee 
