Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha
Solaariumid toodavad eriti kõrgeid UVA kiirte doose, millega muutub see eriti ohtlikuks (ateena.ee 23.02.2009). Päikesekiirgus ei põhjenda ära melanoomide või teiste nahavähkide teket, mis ilmnevad päikesele ligipääsmatutes kohtades. Pärilikkus võib ka oma rolli mängida. Nahavähk võib areneda toksiliste mürkidega kokkupuutel või kiirgusravis (ateena.ee 23.02.2009). Nahavähi alla mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid. Neist sagedasemad- basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom. Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23.02.2009). 15 Kõik need vähitüübid on tõusuteel- suur osa neist saab ennetada vältides UV-kiirgust ja täheldades muutuseid oma nahal. Varajaste avastustega saab edukalt ravida enamikku nahavähkidest, isegi agressiivsemaid vorme
Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd
-soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine, fibronektiini ja teisi glükoproteiine Retikulaarkiht- kollageen III, moodustunud retikulaarkiududest. Erinevad rakud epiteelides: ogarakk, basaalrakk,karikrakk,ripsrakk,äärisrakk,lümfotsüüt. Karikrakk Epiteeli klassifikatsioon *Epiteele klassifitseeritakse nii arenguliselt kui ka ehituse ja talitluse järgi. *Olulisem on klassifikatsioon, mis põhineb kahedimensionaalsel rakkude kujul,mis on jälgitav valgusmikroskoobis. *Lisaks kujule arvestatakse ka rakukihtide arvu. Epiteelide põlvnemine *Epiteelid arenevad nii ektodermist, endotermist, mesodermist kui ka mesenhüümist ja ta talitlus on väga mitmekesine.
paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus.
Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus
Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus
annaabi.ee 
