) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal: TANTSUSuIT-mitmeosaline pilliteos, kus osadeks erinevate maade ballitantsud. KONTSERT- 3-osaline teos barokkorkestrile ja uhele-kahele soleerivale pillile. CONCERTO GROSSO- 6kuni 8 osaline teos barokkorkestrile ja v2ikesele pilligrupile. OOPER-lavaline teos, kus tegevust ja tundeid antakse edasi muusika, laulu ja lavalise liikumise abil. ORATOORIUM-mitmeosaline teos koorile, laulusolistidele, barokkorkestrile ja jutustajale, kes lauldes kneleb. KANTAAT-samuti mitmeosaline lavateos, aga luhem kui oratoorium. Teos koorile, solistidele ja barokkorkestrile.
❏ 1600-1750 aastal (umbes) ❏ priiskav monarhia, toretsev stiil ❏ kaunistute rohkus, oramentika ❏ efektne teatraalsus, äärmuslik tundelisus ❏ seisuste süsteem varises kokku 2. Mis on generaalbass ehk basso continuo ehk katkematu bass ehk jalutav bass? Generaalbass on muusikat harmooniat saatev bassiliin. 3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S.Bach- Kantaat nr. 140 ❏ oratoorium (17
Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Nimetusega "sonaat" tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17saj nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. See on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatkse suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Saksamaal kujunes süiditsüklike ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluge õukonnatansust: allemande-rahulik saksa sammutants, courante- kiire prantsuse hüppetants, sarabande-pidulik hispaania tants, gigue-soti hüppetants.
oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa). Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Concerto grosso – kontserdi erivorm, kus barokktriole lisatakse suurem ansambel, mis ühineb väiksemaga lõikude kaupa, täiendades seda kõlaliselt. Soolokontsert enamasti 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) soolopillile ja ansamblile või orkestrile. 17) Tantsusüit – mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109 Instrumentaalmuusika olulisim vorm sonaadi ja kontserdi kõrval.
saj kirikus esitamiseks ja tavalise kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert (it k concerto-koosmäng, ansambel). See on virtuoosne teos suuremale ansamblile/barokkorkestrile. Üks erivorm barokkajastul oli-concerto grosso. Seal lisatakse tavaliselt barokktriole (väike koosseis-nt I viiul, II viiul ja basso continuo) suurem ansambel (orkester). Esitatakse teost nii, et suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti
saj kirikus esitamiseks ja tavalise kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert (it k concerto-koosmäng, ansambel). See on virtuoosne teos suuremale ansamblile/barokkorkestrile. Üks erivorm barokkajastul oli-concerto grosso. Seal lisatakse tavaliselt barokktriole (väike koosseis-nt I viiul, II viiul ja basso continuo) suurem ansambel (orkester). Esitatakse teost nii, et suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti
mängida mitme pilliga. Selline tüüp levis kiiresti üle euroopa ja sellest sai alguse klassikaline sümfooniaorkester. 12) Instrumentaalvormid sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Sonaat mitmeosaline, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaaltoes, algselt erinevatest karakteritest, hiljem aga mitmest iseseivast osast. Kontsert sonaati paralleelvorm, see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. concerto grosso kontserdi erivorm, kus tavalisele barokkork.lisatakse suurem ansambel, suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades. Soolokontsert seal eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuooseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga. Enamsti kiire-aeglane-kiire, soolopilliks tavaliselt viiul. Antonio Vivaldi. 13) Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109
kantaate vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal aga kujunes 17nda sajandi lõpuks suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat.Tähtsamateks instrumentaalzanriteks kujunesid sonaat, kontsert ja süit. Sonaat oli mitmeosaline ja tavaliselt pilliansamblie loodud instrumentaalteos. Kontert on sonaadi paralleelvorm ja see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Süit on eri karakterites tantsude aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 12. Nimeta üks kuulus Itaalia helilooja ja üks tema tuntud teos. Antonio Vivaldi ,,Aastaajad" 13. Georg Friedrich Händel. 1685-1759 Sündis Halles 23.02.1685 õukonnakirurgi jõukas peres. Ilmutas juba varakult suurt muusikuannet
annaabi.ee 
