kastraatlauljad, kes sageli laulsid ooperites peategelaste rolle. Nende kõrget puhast poisilikku, kuid varjunditerohket lauluhäält imetleti väga. Kujunes välja itaaliapärane ooperi laulustiil – bel canto (it.k. ilus laul), mis levis kogu Euroopas. See stiilis on esikohal väljendusrikkus, kaunis toon, keerukad kaunistused ja suur meisterlikkus esitamisel. Ooperi sisu oli vähem oluline. Kujunes välja kaks ooperi liiki: tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Barokkajal kuulusid ooperid õukonna pidustuse juurde ja neid etendati lossides ja paleedes. 17. sajandi keskel kujunes Veneetsiast ooperikeskus ja seal avati ka maailma esimene avalik ooperiteater 1637. aastal. 18. Sajandi algul tõusis au sisse Napoli ooperikoolkond. Oratoorium Kõrvuti ooperiga kujunes välja teine väga suurejooneline muusikateos – oratoorium . See on ulatuslik kontsertteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile. Oratooriumil nagu ooperilgi on süžee (sündmustik) ja tegelased,
Rahulik, paluv, õnnis, Paradiis, headus "Lacrimosa" iseloomustus sisu Inimene ei saa ise otsustada mis temast peale surma saab. Reekviemist käisid läbi änge, viha, kurbus, hirm Iseloomustab põhjalikkus ja viimistletus Lihtne teise sõnaga geniaalne Lihtsus kui pealiskaudsus 9. sümfoonia on eriline sest seal kasutatakse esimest korda vokaali Muusikaelu: barokkajal tehti õukondades,klassitsismis tehti muusikat õukondades ja korraldati kontserdeid
Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika zanrid Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised Concerto grosso 4-6-osalised Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua. Tantsumuusika loodi ka kuulamiseks - kontsertteostes. Süit (suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu
soolokontserdi. Neljast 3osalisestviiulikontserdist koosnev tsükkel on Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv) Concerto grosso 46osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (16531713) concerto grosso zanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, loodi ka kuulamiseks kontsertteoseid. Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid
Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, tantsukaraktereid rakendati ka kontsertteostes (kuulamiseks)
Fantastiline sümfoonia- episood kunstniku elust o Autobiograafiline teos o 5 osa klassikalise 4 asemel o Armastatu teema o Juhtmotiiv-motiiv, mis läbib kogu teost (klassikalises sümfoonias teemad vahetuvad) FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Poola rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Staarpianist. Valdavalt väikepalad klaverile Prelüüd ,,Vihmapiiskade prelüüd''- sai iseseisvaks palaks Chopini etüüdid on kontsertetüüdid - etüüd,,Revolutsiooniline etüüd'' Prelüüd - barokkajal eelmäng fuugale Etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile Oopus- helilooja teos/teoste grupp, mis on märgitud järjekorranumbriga Masurka - Poola külarahva tants, ¾ taktimõõdus, kiire, punkteeritud rütmiga, rõhk 2./3. löögil Polonees - Poola kõrgseltskonna tants, mis rändas 17.-18. saj. ka mujale Euroopasse. ¾ taktimõõdus, aeglane, pidulik sammumine Nokturn- ööpala. 18
,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.)
a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks. Tal oli annet koondada enda ümber ajastu suurvaime. Sellesse ringkonda kuulusid luuletajad Corneille, Moliére ja LaFontaine, arhitekt Louis Le Vau ning kunstnik Charles Le Brun. Viimase kutsel liitus seltskonnaga ka André Le Nôtre. ISELOOMULIK PRANTSUSE BAROKKAEDADELE. Barokkajal sai Prantsusmaast aiakunstis juhtiv maa; barokkaia sünnile aitasid kaasa prantsusepärased linnaaiad ja tolleaegne teatraalne õukonnaelu. See uus aiakunst ei sündinud väga äkitselt, vaid põhines täies ulatuses prantsuse hilisrenessansi aiakunsti saavutustel. See oli oma vaimult ja vormilt erakordne ning selge: prantsuse aiakunsti kontsentreerumis- ja tervikupürgimused olid selles loogiliselt lihtsustunud. Üksikuid peateemasid kasutati osavalt ja läbimõeldult
annaabi.ee 
