Firenzesse tagasi tulles tegi ta 5,5 m kõrguse Taaveti figuuri 1505 läks tagasi Rooma, kust talt telliti paavst Juli jus ll hauamonument Monument oli suurejooneliselt kavandatud valmis 40 aastat hiljem, erines kavandist Ainult 3 skulptuuri sellest on ta enda tehtud Toomkirik Barokk katoliiklik kirikuvõim oli tihedalt seotud riigivõimuga Itaalia, hispaania platereskne stiil alonso cano 1601-1667 jose benito de churriguera peaaegu stiiitu arhitektuur holland renessans kestis kaua, barokil oli itaalia arhitektist mõjutatud amsterdami raekoja, hilisem kuningaloss jacob can campen 1596-1657 prantsusmaa jacques lemercien 1585-1654 prantsuse barokil oli klassitsistlik iseloom pranstlased ise jagavad oma stiili arenguastmeid valitsejate järgi järgmiselt louis 13 stiil 1625- 1660 selle ajal kujunes absolutism louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU LBI MUUSIKA Referaat Juhendaja: Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika. Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile,muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele detailidele , mis riikide kaupa on erinev, ent siiski on v?a sarnased iseloomujooned , mis kokku moodustavadki barokiajastu. K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just muusikalise perspektiivi kaudu. L?i?evaade
pikkihoone (autor Carlo Maderno), lisati juurde läbi kahekorrusse ulatuvad sambad. Larenzo Bernini kavandas kiriku ette väljaku, mille ääres on kahekordne sammastik, mis tõstab kiriku esile ning pikihoone ei varja enam kirkut ära. SAKSAMAA ARHITEKTUUR 17. saj toimus Saksamaal 30-aastane sõda. Saksamaa oli väga killustunud ning Lõuna-Saksamaal levis Itaalia barokk ning Põhja-Saksamaal Hollandi barokk. Saksamaal pole eriti vahet barokil ja rokokool. Kuulsamaid arhidekte J.Neuman, tema kuulsamaid kirikuid Vierzehnheiligen. Alatari osa väga maaliline ja liikuv. Neumanil oli kõrge kunstiline tase. Ta kavandas ka Würzburgi kiriku, mis on pigem rokokoo stiilis. Dresdenis Zwingeri peoplatsil on baroki ja rokokoo segu, mis oli ehitatud ratsamängude jaoks. ITAALIA MAALIKUNST Barokkmaal saab alguse Roomast. Saabub Carronaggso, kes paneb alguse naturalislikule suunale. Vennad Carraci’d panevad aluse akadeemilisele suuanle.
· Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav) kiriku fassaadi, Vanvitelli, Guarini jt. 08.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa kõige juhtivam maa, Prantsusmaa järgi opereeris kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas
· Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav) kiriku fassaadi, Vanvitelli, Guarini jt. 08.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa kõige juhtivam maa, Prantsusmaa järgi opereeris kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas
Ja siis olid erinevad rahvuslikud teatrisüsteemid. Ühes või teises eksisteerinud näitetrupp pidi oskama näidendit lahendada, lavastaja teadis mida trupp temalt ootab vastastikkuse kokkuleppe küsimus. Dramaturg oli tihti trupi liige. Ta tundis kogu selle süsteemi peensusi. Kõik koos mõistsid koos publiku soove, kokku see moodustab ühe ühtse lavasüsteem. Kui klassitsim tuli, siis ta muutus ühtseks süsteemiks. See süsteem püsis nii kaua kui püsis tema alusbaas. Barokil oli selleks aadel, klassitsismil absoluutne monarhia. Kui varises kokku alusbaas ehk absoluutne monarhia siis varises kokku ka klassitsism, euroopa jääb ilma oma lavasüsteemist. Teatris oli uus vaataja kodanlane, kelle jaoks oli klassitsism esteetiliselt võõras. See ei olnud tema süsteem. Probleem selles, et kodanlus ei olnud võimaline looma oma süsteemi. Põhjus võis peituda ka selles, et kodanlus oli revolutsioonilisel teel juhtivaks saanud. Eelnevalt
annaabi.ee 
