1. Millal levis barokk-kunst? 16. Saj lõpus 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab?barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärli. 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, rahutus, liialduste rohkus, pompoossus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri?fassaad kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil, korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, viilud akende ja uste kohal, nissid, milles skulptuurid 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust. 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallan...
kastraadid. Vaadates tunnis filmi Farinellist ja kuuldes seda, mida mehed endaga barokiajastul teha lasid, ainuüksi sellepärast, et olla kuulus ning jõukas, oli minu jaoks ennekuulmatu. Kuid tuleb tunnistada, et ilus seda kuulata on ja usun, et siis ta oli ehk ilusamgi. Ma ei leidnud Internetist küll nii palju informatsiooni kastraatide kohta, kui oleksin soovinud. Muidugi on barokiajastu ehitised ning muusika väga erilised, mitmekülgsed ja hurmavad. Ning barokiajastust on ka Bach, Vivaldi, Händel ning teised suurkujud.
LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias 40005000 last, seda ka vanemate eestvõttel, kes pühendasid neid sel moel kirikule. http://www.youtube.com/watch?v=lc329gO http://www.youtube.com/watch? ...
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus "barroco" tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Barokiajastu täpsemad ajalised piirid võiksid olla järgmised: 1580-1630 varajane periood, 1630-1680 keskmine periood ja 1680- 1740 - hiline periood. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastut peetakse uuenduste ning vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastuks ning selles essees arutlen ma selle üle, kas see väide ka tõele vastab. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanr...
teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaale avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud e intermezzo'd Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitatav soololaul. Aaria ajal, mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul- retsitatiiv. Seda saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga seda võidakse esitada ka hoopis ilma saateta.
tantsu. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis omakorda jagunevad piltideks ja need oma korda stseenideks. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone seetõttu treenivad nad oma häält nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Barokiajastust on ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, kes on ooperi naispeategelane. Dirigent, kes on nähtav orkestriaugust juhatab kogu etendust. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Esimeseks suureks ooperiloojaks oli Itaalia helilooja Claudia Monteverdi, kes kirjutas 1607 aastal ooperi „Orpheus“. Ooperikuninga tiitlit kannab Itaalia helilooja Giuseppe Verdi kelle 26 ooperit kõlavad kõigil maailma ooperilavadel, neist
Kes esitavad? Peaosi esitavad ooperis professionaalosed lauljad, kellelt eeldadakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran (kõrge naishääl) ja tenor (kõrge meeshääl). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio, neli lauljat kvarteti. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperites harva ette. Koori ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid,
Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv.
Valgustusajastu filosoofia aedade kujunemise taustana. Prantsusmaa naabermaad 16.18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. Tähtsamad isikud: A. Le Nôtre (koos oma kaaskonnaga), F. Bacon, Ch. Wren. Keskendu lugedes maastiku ja aiakujunduse omavahelisele suhtele (üleminekud siseruumist välisruumi, kaugema maastiku kaasamine aiakujundusse jne). Pööra tähelepanu erinevatele mõistetele nii renessansi kui barokiajastust. Kuidas prantsuse aedu kasutati? Milline filosoofia, poliitika oli nende taustaks? Uuri järgi, milliseid materjale kasutati aedade rajamisel. Kuidas geomeetria, looduslikud elemendid mõjutavad nende paikade muljet? Kuidas mõjub asukoht linnakeskkonnas? Veel näidisküsimusi: 7. Kuidas nägid Eesti mõisapargid tõenäoliselt välja sel ajal kui Le Notre kujundas Versailles' parki? 8. Loetle Le Nôtre'i stiili olulisemaid omadusi (vähemalt 4). Inglise maastikuaed
kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Maalidel on inimesed tavaliselt pikaks venitatud, nende näod on piinatud ning kõhnad. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud,teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Crecol nii pühalugudes kui ka portreedel. 13. Mis on : ( Too näiteid barokiajastust ) Zurbaran. Püha Murillo. Kerjusepoiss Frantsiskus · autoportree- Kunstniku tehtud portree iseendast. Van Dyck. Autoportree · Grupiportree- Sellised portreed kujutavad tihti modelle üksteisega seonduvas tegevuses, et viidata grupisistele
stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd.Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast.Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv. Retsitatiivi saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga
idealiseerimine ja magusavõitu ilutsemine. Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu. Tema tuntumateks töödeks on „Noor kerjus“ ja „Madonna ja laps“ Leht 18 / 24 13. Mis on ja too näiteid nende kohta barokiajastust. autoportree - Autoportree on portreežanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast. Varasemad autoportreed pärinevad 8.–9. sajandi itaalia miniatuuridelt ja reljeefidelt. Iseseisvaks žanriks arenes autoportree Lääne-Euroopas 15.–16. sajandil. Žanri esmaviljelejaks peetakse Albrecht Dürerit. grupiportree - Vähesed grupiportreed 14. ja 15. sajandist on säilinud, kuid on palju tõendeid, et ned on maalitud 14. sajandis saadik
Kui praegu on linnapildis nii blondide juustega naisi kui ka tumedat värvi eelistavaid inimesi, siis barokliajastul oli blond moest väljas. Naised eelistasid just pruune ja tumedaid toone. Naiste soengud olid alati suured ja elegantsed. Soengutes kanti paelu ja lindikesi ning kõiksugu pärleid ja ülejäänud ehteid. Mehed kandsid palju parukaid ning ka meestele oli välimus vägatähtis. Ma sain sellest referaadist teada palju huvitavaid ja imestamapanevaid asju ning barokiajastust on palju asju tänapäevaga sarnased. Kõige suurem sarnasus on see, et kõik üritasin ilusad välja näha ja seda üritavad inmesed siiani. -9-
19. sajandi tapeedimustrite kohta võib öelda, et see oli kogu mustrimaailma stiiliajaloo kordamine. Jäljendati mustreid keskajast kuni rokokooni. Seetõttu sai võimalikuks, et ühes majas eksisteerisid samaaegselt mitmes erinevas stiilis tapeedid. Siiski olid mõned stiilid omased ainult teatud ruumidele. Näiteks kasutati rokokoomustreid salongides ja magamistubades ning renessanss- ja barokkmustreid söögisaalides. Hinnati juba barokiajastust tuntud kangaid meenutavaid veluurtapeete; pabertapeetidest olid moes suurte lillebukettidega läikivaks poleeritud tapeedid, imiteeriti ka mitmesuguseid materjale – pitsi, drapeeringuid jms. Sajandi keskpaigas loodi eriti Inglismaal palju ornamentaalseid tapeete. Prantsusmaal saavutasid suure leviku suuri seinapindu katvad ja ajaloolisis sündmusi kajastavad suured pilttapeedid. Olulisim oli aga fakt, et tapeet muutus iseseisvaks kujunduselemendiks
annaabi.ee 
