Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud).
30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine. 7. Ühiskonna struktuur · Aristokraadid · Vabad talupojad suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused. · Käsitöölised väikeste töökodade omanikud. Madal sotsiaalne seisund, ilma kodanikuõigusteta. · Orjad sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Suhtuti kui omaniku varasse. 8. Naiste positsioon patriarhaalne ehk meestekeskne ühiskond. Polnud kodanikuõigusi. Osalesid harva avalikel üritustel. koht kodus. 9. Abielu ja perekond abielu eesmärk oli saada seaduslike järglasi ja sõlmida poliitilisis sidemeid. Polnud vastastike tundeid. Abielukokkulepe oli äia ja peigmehe vaheline. 30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema. 10
Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa. Ühiskonna struktuur Aristokraadid olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega. Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest. Orjad olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad, aga ka võlaorjusesse sattunud endised kodanikud. Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond orje kasutati peaaegu kõikjal. Neid käsitati kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku vara. Siit tuleneb ka erinevus idamaadest: kui seal saadi sõltuv tööjõud ühiskonna liikmete hulgast, siis Kreekas väljaspoolt kodanikkonda. Nii jäi ka ühiskonna lihtliikmel aega tegeleda riigiasjade jmt, mis võimaldas antiik demokraatia sünni. Erinevad valitsemisvormid
ÜHISKONNA STRUKTUUR · Kõrgeim kiht ARISTOKRAADID suurmaa omanikud, võisid tegeleda kaubandusega · VABAD TALUPOJAD võisid langeda võljaorjusse. Neid oli kõige rohkem, moodustasid enamiku sõjaväest. · KÄSITÖÖLISED madala sotsiaalse staatusega, tihti olid ilma kodanike õigustest, aga siiski vabad inimesed · ORJAD väga tähtsal kohal nendel põhines majandus ja ühiskond. Tegid kõiki töid. Olid kas sõjavangid või barbaritelt ostetud. Klassikaline Kreeka oli ORJANDUSÜHISKOND orje käsitleti omaniku varana, neid võeti väljastpoolt kodanikkonda kõikidel vabadel kodanikel rohkem vaba aega sünnib antiikdemokraatia. ERINEVAD VALISUSVORMID · ARISTOKRAATLIK võim arisokraatide käes, nemad ainsad tähtsad ametnikud. Valitses tumedal ajajärgul, püsis mõnes polises ka hiljem. Spartas arenes see sajandite jooksul OLIGARHIAKS võim ainult aristokraatide peredel
c. Käsitöölased: · Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. · Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. d. Orjad: · Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). · Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. · Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. · Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. · Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). 3. Naise positsioon. Abielu ja perekond. a. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond:
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused)
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused)
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused)
annaabi.ee 
