Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. 14. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: Odoaker-barbarist väejuht, kes kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Chlodovech-Frangi riigi rajaja Karl Martell-Pippin Heristalisti järeltulija, saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse, teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks
tähtsus langes ja agraarühiskonna osakaal suurenes ning paljud antiiksed linnad hüljati. Postiivne on see, et tänu Lääne-Rooma langemisele said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Germaanlased taaskasutasid Rooma pärandit. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni- Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli Chlodovech I, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Ta oli samuti esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katolikuse vormis. Pärast Chlodovechi surma jagunes ta riik poegade vahel ning hakkasid toimuma pidevad võimuvõitlused. Lõpuks valiti riigi tegelikuks valitsejaks Pippin Lühike. Kuid Frangi riigi kõrgaeg saabus 751. a, kui Lühikese poeg Karl Suur sai ametisse ning tänu temadele headele vallutusoskustele krooniti ta 800. a paavsti poolt keisriks. Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused,
Vasallidel võis ka mitu lääni olla – siis ka mitu isandat. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5). Kolm seisust: 1) ühed, kes palvetavad (vaimulikud); 2) kes sõdivad (sõjamehed); 3) need, kes töötavad (talupojad). Esimestena hakkasid seda ideed programmeerima vaimulikud, kes rakendasid seda võitluses oma võimu pärast. Ajaloolised isikud Chlodovech I- Merovingide dünastiast pärinev valitseja, kes vallutasid Lääne-Euroopa(põhliiselt Prantsusmaa) alad, esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. Pippin Lühike- majordoomud Pippini pojapoeg, kes laskis end frankide kuningaks valida. Karl Suur- kuulsaim frankide valitseja(karolingide dünastiast). Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal saabus frangi riigi kõrgaeg, ta oli keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja ja ideaalse kristliku kuninga sümbol. Käis palju sõjaretkedel, tal õnnestus frangi riike ühendada Põhja-
2) Sõdijad 3) Töö tegijad Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 suur rahvaste rändamine, lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine Rooma impeeriumi langus 4ndal saj. algas barbarite sisseränne Rooma riiki. 5nda saj. alguses tungis lääne-gootide hõimuliit Itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna ja 418a. rajati Itaaliasse esimene barbarite kuningriik. Vandaalid tungisid lääne-Rooma riigiterritooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbarist väepealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Miks ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma ehk Bütsants püsis kuni 15saj. keskpaigani. Põhjused: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikud materjaalsed ja inimressursid · Võimalus pidada sõda merel · Tohutu riigiaparaat · Alalises regulaarväes oli umbes 150 000 meest, kellele maksti palka kullas 1.3 Frangiriigi kujunemine
osutas ulatuslikule transtsendentaalsele reaalsusele väljaspool fenomeenilist, kogetavat maailma. Kuid romantikud ei leppinud sellega, et Kanti arvates ei saa me reaalse maailma kohta teada midagi muud, kui et see on olemas. Romantikute arvates näitas see vaid maailma teadusliku uurimise piiratust. Romantismi isa Jean-Jacques ROUSSEAU (17121778) väitis, et kõik, mis eristab tsiviliseeritud inimest harimata barbarist, on kurjast. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788 - 1860) Schopenhaueri filosoofiliseks põhiteoseks on "Maailm kui tahe ja kujutlus" (Welt als wille und vorstellung, 1819). Schopenhaueri järgi see, mida ma tajudes kogen, pole midagi muud, kui minu keha-aju- teatud seisundid. Kuid need välised objektid eksisteerivad, sest meie aistingutel peab olema mingi põhjus (Kant!). Sarnaselt Kantiga väitis ka Schopenhauer, et mõistus ei suuda mõista asjade olemust.
174 igal rahvalikul mõttel kui ka igal ususeadusel olid omad monumendid; kõike seda olulist, mida inimsugu on mõelnud, on ta kivisse kirjutanud. Ja miks? Iga mõte, olgu see usuline või filosoofiline, on huvitatud sellest, et teda jäädvustataks; idee, mis üht sugupõlve on erutanud, tahab erutada ka teisi ja enesest jälgi järele jätta. Ent kui ebakindel on käsikirja püsimine! Ehitus aga on teistsugune, kindlam, püsivam, vastupidavam raamat! Kirjutatud sõna hävitamiseks piisab barbarist ja tõrvikust. Ehitatud sõna hävitamiseks aga on vaja ühiskondlikku revolutsiooni, stiihilist loodusõnnetust. Barbarid vooga-sid üle Kolosseumi, ja võib-olla voogasid veeuputuse lained üle püramiidide. Viieteistkümnendast sajandist peale muutub kõik. Inimese mõte ei leia üksnes palju kestvama ja vastupidavama enesejäädvustamise vahendi, vaid ka palju lihtsama ja kergema kui ehituskunst. Arhitektuur tõugatakse troonilt. Orfeuse kivitähtede asemele astuvad Gu-tenbergi tinatähed.
annaabi.ee 
